Maailmas tervikuna näitab töötleva tööstuse ostujuhtide indeks küll ikka veel tootmismahtude langust, kuid see langus paistab olevat põhja läbinud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina
  • Tõnu Mertsina
  • Foto: Raul Mee
Tööstussektori tootmismahtude langus novembris süvenes. Elektrit toodeti kõrgele tõusnud süsinikdioksiidi kvoodihinna tõttu 43% vähem. Elektritootmise langus mõjutab negatiivselt ka põlevkivi kaevandamist, mille tootmismaht vähenes 42%. Üha nõrgemaid tulemusi näitab ka töötlev tööstus, mille tootmismaht kahanes 4%.
Tootmismahud vähenevad
Alates möödunud aasta septembrist halvenesid välisnõudlusest sõltuva ja meie peamise, kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, tulemused järsult. Halvenemine on laiapõhjaline – novembris vähenes tootmismaht kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusaladest, kusjuures suurima negatiivse mõjuga oli puidutööstus.
Sellel aastal Eesti majanduskasv aeglustub. See peaks leevendama nõudlust tööjõu järele ning võtma senisel kiirel palgakasvul veidi hoogu maha. Palgakasv jääb siiski võrdlemisi kiireks ning ettevõtete oodatava käibekasvu aeglustumise juures võivad tööjõukulud liialt kõrgele tõusta.
Ettevõtetel, kes ei suuda oma tööjõukulusid kohandada käibekasvu aeglustumise või langusega, võib investeerimisvõimekus halveneda ning see võib piirata nende konkurentsivõimet. Liiga kõrged tööjõukulud muudavad ettevõtted haavatavaks.
Tarbijate tugev kindlustunne toetab tarbimist
Tarbimise kasv on aga jätkuvalt mõõdukas. Kiire palgakasv, madalad intressimäärad ja tarbijate tugev kindlustunne hoidsid möödunud aasta viimases kvartalis Eesti jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu kasvu. Oktoobris ja novembris suurenes see näitaja aastases võrdluses ligi 4% ning ilmselt jätkus korralik kasv ka detsembris.
Möödunudaastane netopalga reaalkasvu aeglustumine pidurdas eratarbimist (jaekaubandus on vaid üks osa sellest). Sel aastal netopalga reaalkasvu aeglustumine jätkub ning tööhõive kasv peatub – see võib tarbimismahu kasvu veelgi tagasi hoida. Samas, kuna Eesti majapidamised tarbivad keskmiselt vähem, kui on nende sissetulekud, siis on neil ka ruumi tarbimist säästude arvelt suurendada. Kahjuks on aga säästud ebaühtlaselt jaotunud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 10:50
Puidujäätmete väärtus kasvab, kuid kehv laadimine jätab osa rahast tehaseõuele
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele