Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Halvenev nõudlus piirab tootmist
Vaatamata nõrgenevale välisnõudlusele, kiirenes Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasv käesoleva aasta esimeses kvartalis. Märtsis suurenes see aastases võrdluses 8% ja esimeses kvartalis kokku 6%. Samas oli see kasv koondunud vähestesse tegevusaladesse – tublisti üle poole kasvust tuli vaid kahest tegevusalast – elektroonikatööstusest ning laeva- ja lennukiremondist.
Samas, kiiresti kasvasid ja töötleva tööstuse mahukasvu andsid olulise panuse veel toiduainete-, õlitoodete-, ehitusmaterjalide, mööbli-, transpordivahendite- ning masinate ja seadmete tootmine. Kuna töötleva tööstuse tootjahinnad on sel aastal langusesse läinud, on ettevõtetel raskem käivet suurendada – töötleva tööstuse ettevõtete käive kasvas esimeses kvartalis 5% ehk vähem kui tootmismaht.
Töötleva tööstuse tootmismahu kasv sõltub palju välisnõudlusest – keskmiselt 69% käibest suunatakse ekspordiks. Kuigi me prognoosime selleks aastaks enamike meie kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist ning nende nõudluse vähenemist, on Eesti töötleva tööstuse ekspordi käibekasv aasta esimeses kvartalis kiirenenud (aastases võrdluses kasv 8%) – ja seda tingimustes, kus ekspordihinnad on languses.
Probleem aga selles, et kuigi ka imporditud kaupade hindade kasv on aeglustunud, on tegemist veel ikkagi kasvuga. See tähendab ettevõtete kaubandustingimuste halvenemist ehk ekspordi- ja impordihindade vahe on ettevõtete jaoks viimase aastaga ebasoodsamaks muutunud. Kui möödunud aastal ületas koduturule müügi käibekasv oluliselt ekspordikäivet, siis selle aasta esimeses kvartalis on koduturule müügi käibekasv sisuliselt pidurdunud – see kasvas vaid 1%.
Pessimismi pealetung
Tööstusettevõtted on oma tootmismahtude kasvatamise suhtes eesolevatel kuudel pessimistlikumaks muutunud ning nende hinnang eksporditellimuste suhtes ja ekspordiootused on järsult halvenenud.
Kui kaks aastat tagasi nõudlus paranes ja tööstusettevõtete jaoks muutus suurimaks tootmist piiravaks teguriks tööjõupuudus, siis sel aastal nähakse tootmist piirava tegurina taas üha enam halvenevat nõudlust. Kuigi tööjõupuudus on jätkuvalt probleemiks, ei ole see viimase aasta jooksul enam halvenenud.
Eesti töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu võimalik aeglustumine olukorras, kus tootjahinnad on languses, võib hakata tekitama finantsraskusi ettevõtetele, kus tööjõu- ja muude kulude osakaal käibes on liiga kõrge.
Kuigi välisnõudlus on sel aastal nõrgenemas – ostujuhtide indeksi järgi oli euroala majanduskasv aprillis viie aasta viletsaim ning ka maailma kaubandusmahtude kasv on sel aastal langusesse läinud – on maailmakaubanduses laevadega konteiner- ja tooraineveod sel aastal taas paranenud, mida võib võtta esialgse indikaatorina globaalse nõudluse ja majanduskasvu võimaliku paranemise kohta.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele