Autor: Mait Kraun • 8. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: metallid on surve all; vase hind langes

Foto: Pixabay
Nädala börsiuudised: Euroopa Keskpanga otsus pani metallid surve alla; Vase hind langes; Tina kasutamine akudes võib järsult kasvada; tugevam dollar survestas ka väärismetalle; Goldman: metallid võivad odavnema hakata; nafta püsis stabiilne.

• Euroopa Keskpank otsustas intresside tõstmise lükata 2020. aastasse, mis pani euro odavnema ja dollari kallinema. See mõjus metallihindadele kehvasti.

• Tina nõudlus peaks elektriautode ja energiasalvestusseadmete tõttu järgmise kümnendi jooksul tublisti tõusma. Hinnad on viimase kuue kuu jooksul tublisti tõusnud.

• Goldman Sachsi analüütikute sõnul on pole metallid enam alahinnatud ning nüüd võivad hinnad hoopis langema hakata.

Euroopa Keskpanga otsus pani metallid surve alla

Vase hinnad olid sellel nädalal langemas, sest varud suurenevad ning puudus Londoni metallibörsil on leevenemas, vahendab Reuters.

Ka mitmed teised baasmetallid hakkasid nädala lõpus odavnema, sest Euroopa Keskpank teatas, et lükkab intressimäärade tõstmise edasi 2020. aastasse. Ühtlasi lubas keskpank, et laenuintressid püsivad madalal, mille tõttu euro langes ja dollar tugevnes. See muutis metallid teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Vase hind langes 1,4 protsenti, 6422 dollarini tonnist. Veebruari lõpus jõudis punane metall 6540 dollarini, mis on viimase kuue kuu kõrgeim tase.

Investorite optimism, et USA ja Hiina jõuavad kaubandusleppeni ning Hiina püüdlused majandust stimuleerida annavad tulemust, on langenud. Leppe saavutamine on ka juba hindadesse suuresti sisse arvestatud, ütles Capital Economicsi analüütik Ross Strachan.

“Hiina stimuleerimismeetmed ei ole enam väga suure tähtsusega, see ei takista sealse majanduskasvu aeglustumist,” lisas ta. Ta prognoosib, et aasta lõpuks kukub vase hind 6250 dollarini tonnist.

Nikli hind langes nädala lõpus tublisti, analüütikute sõnul on kauplejad kasumeid võtmas. Veebruari keskpaigast on hinnad tõusnud 13 protsenti.

Tina kasutamine akudes võib järsult kasvada

Tina kasutamine elektriautode liitiumi-ioon akudes ja energiasalvestuseadmetes võib tõusta 2030. aastaks 60 000 tonnini, teatas Rahvusvaheline Tina Organisatsioon (ITA) neljapäeval.

Investorites on elevust tekitanud metallid, mida kasutatakse elektriautodes – eeldatavasti peaks nende nõudlus tulevikus märkimisväärselt tõusma. Tina on jäänud aga tahaplaanile, seda kasutatakse praegu peamiselt elektroonikatööstuses.

Organisatsioon teatas, et huvi tina vastu on energiatööstuses ja tehnoloogiasektoris kasvanud. Uued kasutusviisid on peamiselt seotud elektrit juhtivate materjalidega ning katoodidega. Praegu on ülemaailmne nõudlus umbes 380 000 tonni.

Tina hind langes nädalaga 1,2 protsenti, 21 415 dollarini tonnist.

Teistest metallidest odavnes alumiinium 2,9 protsenti ja tsink kukkus 1,1 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäevaks vastavalt 1853 ja 2760 dollarit.

Nikkel kallines aga 0,8 protsenti ja tonn maksab 13 145 dollarit.

Väärismetallid aga odavnesid ning põhjuseks võib pidada samuti dollari kallinemist. Kuld langes 2,2 protsenti, 1285 dollarini untsist. Hõbe odavnes 3,5 protsenti ja unts maksab 15,04 dollarit.

Plaatina odavnes 6,4 protsenti ja pallaadium langes 1,8 protsenti. Kummagi untsihind maksis nädala lõpuks vastavalt 815 ja 1515 dollarit.

Goldman: metallid võivad odavnema hakata

Goldman Sachs hoiatab, et sellel aastal toimunud toorainete hinnatõus võib peagi läbi saada, seega tuleb metallidele ja naftale panustades ettevaatlik olla.

Eelmise aasta lõpus toimus küllaltki järsk odavnemine, aga tänavu on toorained kallinenud 12 protsenti. Investeerimispanga analüütikud ütlevad, et hinnatõusu jätkumiseks on vaja tugevaid fundamentaalnäitajaid – see tähendab, et nõudluse ja pakkumise vahekord peab olema soodne. Selles, milliseks see kujuneb, ei saa praegu aga kindel olla.

Goldman tõi välja, et USA valitsusseisak on läbi ja Hiina kasutab majanduse stimuleerimiseks abimeetmeid, aga ettevaatlik tuleks olla sellegi poolest.

Pole enam alahinnatud

“Nende faktorite mõjul võib tunduda, et toorainete hinnatõus jätkub. Meie arvame aga, et toorained on jõudnud tasemele, kus nad pole fundamentaalnäitajaid arvestades enam märkimisväärselt alahinnatud,” ütlesid investeerimispanga tooraineturu analüütikud esmaspäeval.

“Riski ja preemia suhe on seega ebaatraktiivsem kui paar kuud tagasi. Me oleme toorainete osas praegu neutraalsed,” kirjutasid nad.

Naftaturul peaks nõudlus püsima aga tugev, vaatamata sellele, et prognoosid on küllaltki sünged. Pakkumise poolest võib rahul olla Saudi Araabia kärbetega ning Iraani ja Venezuela tootmine langeb veelgi. Viimased kaks on jätkuvalt USA sanktsioonide all.

See võib lühiajaliselt viia Brenti toornafta 70-75 dollari vahemikku, aga aasta teises pooles peaks hinnad uuesti langema, sest OPEC ja USA kildanafta tootjad hakkavad rohkem naftat pumpama.

Nafta hind püsis stabiilne

Naftahinnad sellel nädalal palju ei liikunud. Brenti toornafta kallines 0,1 protsenti ja WTI kukkus 1,1 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 66,09 ja 56,60 dollarit.

Mõneti üllatav oli aga see, et Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 3,6 protsenti, 580 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes aga 0,6 protsenti ning tonn maksab 628,25 dollarit. Kerge kütteõli hind langes 0,5 protsenti, 618,5 dollarini tonnist.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077