Maido Merisalu Tartu Ülikoolist kirjutab, kuidas teadlased valmistasid uudsel meetodil Eestis esmakordaelt hõbedast nanovardad, mis on atraktiivne materjal elektroonikatööstusele.
Viimastel aastakümnetel on nanotehnoloogia kiiresti arenenud, kuna paljusid nanomaterjale on võimalik sünteesida suuremas koguses ka tööstuslikult ning kasutada eri rakendustes. Üheks laia kasutusvaldkonnaga nanomaterjaliks on kujunenud hõbedast nanovardad.
Hõbedast nanovardad on elektroonikatööstuses atraktiivsed seetõttu, et neil on suurepärane elektrijuhtivus ja nad kannatavad painutamist, ilma seejuures purunemata. Selleks, et tagada hõbedast nanovarrastel põhinevate seadmete väga hea kvaliteet, peavad vardad ise olema kindla diameetri ja pikkusega. Lühemate ja varieeruva diameetriga varraste sünteesiks on olemas küll mitmeid meetodeid, kuid sageli vajatakse just pikki ja peenikesi hõbedast nanovardaid, mille valmistamiseks on vaid üks tööstuslik lahendus.
Selliste varraste süntees toimub kolmes etapis, millega reguleeritakse saadud varraste mõõtmeid ja struktuuri. Esimeses etapis valmistatakse anodeerimise meetodil poorne alumiiniumoksiid, kus sirgete nanopooride läbimõõt ja pikkus määravad hiljem nanovarraste mõõtmed. Anodeerimisel saadud pooride pikkus ja läbimõõt sõltuvad seejuures kasutatud elektrilistest parameetritest, elektrolüüdist ning selle temperatuurist. Järgmises etapis täidetakse tühjad alumiiniumoksiidis olevad poorid hõbedaga. Seda tuleb teha elektrokeemiliselt, korrektselt valitud sadestustingimustel, mis on ainus võimalus, et tagada pooride täielik täitumine. Kolmandas etapis eemaldatakse leelise abil alumiiniumoksiid, mille tulemusena vabanevad hõbedast nanovardad, säilitades esialgse kuju, mille nad pooride täitmisel olid eelnevalt omandanud. Sellisel meetodil valmisidki Tartu Ülikoolis materjaliteadlastel esimesed hõbedast pikad nanovardad Eestis. Kuna tegu on nanomaterjaliga, siis on see muidugi paljale silmale ja ka optilises mikroskoobis nähtamatu. Seetõttu kasutati tulemuste kontrollimiseks tänapäevast kõrglahutusega skaneerivat elektronmikroskoopi, mis kasutab väikeste proovidetailide visualiseerimiseks elektrone. Elektronmikroskoobi all võiski näha valminud nanovardaid, mis olid etteantud kujuga, tõestades, et see sünteesimeetod on ülimalt efektiivne ning kasutatav ka tööstuses.
Et nanomeetri
Uudse
Autor: Materjaliteaduse blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.26, 16:09
21 meetrit kõrgust ja keeruline arhitektuur: Loodusmaja tehniline väljakutse nõudis Eestis uudset lahendust
Ürituskorralduses tehnilisi lahendusi pakkuvale ettevõttele Eventech tekkis põneva Loodusmaja näol projekt, milles tuli luua multifunktsionaalsed tehnilised võimekused ruumile, kus viia läbi eriilmelisi üritusi ja mille kõrgus on 21 m. Tuli tõdeda, et peale iguse kaabliketi kerija e-spooli ei jäänudki sõelale rohkem sobivaid ideid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele