Kellele kuulub kasutatud arvuti tarkvara?

1) OEM litsents ja tarkvara kasutusõiguse automaatne edasikandumine Kõige lihtsam on litsentsi omaja vahetumine OEM litsentside puhul, mille korral litsentsiga tarkvara on arvutisse installeerinud juba arvuti lõpptootja ning tarkvara kasutusõigus on seotud konkreetse arvutiga (litsentsitud seade). OEM litsentsi eripäraks ongi see, et litsents on seotud konkreetse seadmega, millele tarkvara on installeeritud ? Microsoft litsentside puhul täpsemalt arvuti emaplaadiga. Sellise litsentsiga tarkvara ühest arvutist teise arvutisse ümber installeerimine ei ole lubatud, kuna litsents on esialgse arvutiga lõplikult seotud. Siiski võib arvuti esmakasutaja anda litsentsitud tarkvara edasi kolmandale isikule tingimusel, et see antakse üle koos litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine automaatselt koos arvuti omandamisega.

Järelikult, ostes kasutatud arvuti, mille tarkvaraga kaasneb OEM litsents, on oluline kindlaks teha, et ostetud arvuti näol oleks tegemist litsentsitud seadmega (Microsofti litsentside puhul tähendab see kontrollimist, kas arvutil on endiselt esialgne emaplaat). Litsentsi olemasolu tõendab eelinstalleeritud tarkvara puhul eelkõige autentsussert (Certificate of Authentication, COA), mille arvutitootja kleebib arvutikorpuse tagaküljele. Kui litsentsitud seadet on muudetud (Microsoft litsentside puhul selle emaplaat vahetatud), ei ole OEM litsentsi üleandmine lubatud ning arvuti ostjal puudub õigus vastavat tarkvara kasutada.

2) Karbitoode ja litsentsitud tarkvara edasiandmineVeidi keerulisem on programmi kasutusõiguse edasiandmine ehk litsentsi omaja vahetumine karbitootena ostetud tarkvara korral. Karbitoote mõiste käib eraldi pakendatud ja litsentseeritud toote kohta, mille klient saab omandada kohalikest arvutipoodidest ning programmitootja partneritelt. Karbitoodete puhul on üldiselt lubatud nii toote installeerimine teise seadmesse kui ka selle edasiandmine kolmandatele isikutele. Teise seadmesse installeerimisel on aga oluline, et vastav tarkvara eemaldataks eelmisest seadmest, kuna üldiselt on ühe litsentsi korral lubatud vaid üks toote installatsioon. Karbitoote edasiandmise korral tuleb lisaks tähele panna, et mõnede toodete litsentsitingimused lubavad ainult esialgsel kasutajal tarkvara edasi anda ja seda ainult ühe korra (nt Microsoft Windows 7).

Litsentsitud tarkvara edasiandmisega seotud probleemide vältimiseks tuleb kasutatud arvutit ostes kindlaks teha, et müüja ei jätaks endale tarkvarast ühtegi koopiat. Teatud tarkvara – näiteks Microsoft’i programmide – korral tuleb täiendavalt jälgida, et litsentsitud tarkvara ei oleks varem kordagi edasi antud. Kui need tingimused ei ole täidetud, pole karbitoote edasiandmine lubatud ning arvuti ostjal puudub vastavate programmide kasutusõigus. Kindlasti tuleb nõuda, et müüja annaks üle kõik tarkvaraprogrammide legaalsust tõendavad esemed ning dokumendid (programmide algsed kandjad, ostutšekid, Microsoft Windows ja Office programmide puhul ka autentsussertid). Autentsust tõendavate kleepsude ja ostutšekkide nõudmine on oluline, sest kasutatud arvutit ostes ei saa alati kindel olla, et müüja pole sama tarkvara installeerinud ka teistesse arvutitesse. Kui ostja neid dokumente ei saa, võib edaspidi osutuda võimatuks kasutuslitsentsi olemasolu tõendamine.

3) Hulgilitsents ja selle edasiandmise piiratusSamuti on võimalik, et arvutis sisalduva tarkvara kasutamiseks vajalikud litsentsid ei ole arvuti võõrandamisel ostjale edasiantavad. Selline olukord esineb ennekõike siis, kui juriidilisest isikust müüja on tarkvaraeksemplare kasutanud hulgilitsentslepingu alusel. Nimelt on välja ostetud hulgilitsentside edasimüümine rangelt keelatud; neid on võimalik üle anda vaid erandjuhtudel, sh näiteks lepingu sõlminud ettevõtte tütarettevõttele. Litsentsi olemasolu tõendavad hulgilitsentside puhul vastav ostutõend ning litsentsinumber, mille all on kirjas kõik ühe korraga ostetud litsentsid – eraldiseisvaid litsentsitõendeid iga iseseisev arvuti ei saa.