Kõige odavam energia on see, mille tarbimata jätame. Selle lihtsa tõega ei ole aga midagi peale hakata, kui vajalikku raha, mida energiasäästumeetmetesse investeerida, ei ole või siis pole piisavalt teavet, oskusi ega aega, et energiasäästuvõimalustest käegakatsutava energiakulude kokkuhoiuni jõuda. Meie kliimas ei tule enamuses ajast kõne alla ka pimedas ja külmas istumine. Energiasäästu meetmete elluviimiseks nõutava omafinantseeringu puudumine ning asjaajamise keerukus ongi kaks peamist põhjust, miks vaatamata suurtele energiaarvetele ei ole tarbijad energiasäästu võimalusi väga palju kasutanud.
Eestis on praegu ainus tõsisemalt võetav võimalus energiasäästumeetmed tarvitusele võtta ja tulevikus seeläbi energiakulusid kokku hoida kortermajadel, kus tegutsevad aktiivsed korteri- või elamuühistud või korteriomanike ühisused. Kortermajad saavad võtta KredExi käenduse toel pangast vajalikku renoveerimislaenu ning taotleda KredExilt erinevaid energiasäästu toetuseid, mille suurus jääb renoveerimisprojektide korral vahemikku 15-35% ja energiaauditite ning ekspertiiside korral 50% juurde. Siiski peab märkimisväärne initsiatiiv ning omafinantseering tulema kortermaja korteriomanike endi poolt. Ka „Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013“ äsjaavaldatud ülevaates tõdetakse, et energiateenuste turg Eestis on väheaktiivne.
Kuidas aga aidata avalik- või erasektor selleni, et tõepoolest igaüks, kuni üürniku ja rentniku tasandini välja saaks vähemalt reaalse võimaluse ise midagi energiakulude kontrolli all hoidmiseks ära teha? Selle kohta võib hea näitena tuua Suurbritannia, kus valitsus esitas 2010 aasta detsembris parlamendile seaduseelnõu, millega kavatsetakse luua nn rohetehingu, ehk „The Green Deal“ sõlmimise võimalus. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on KredExi pakutava analoogiga, kuid tegelikult on rohetehingul olulised erisused, mis peaksid kaasa tooma, et energiasääst ei ole enam luksuskaup väljavalitutele.
Kavandatav Briti rohetehingu regulatsioon annab erasektorile võimaluse pakkuda nii kodu- kui äritarbijatele, kelleks võivad olla ka üürnikud, rentnikud, äriühingud, energiasäästumeetmeid ilma tarbijapoolse algse omafinantseeringuta. Süsteem näeb ette, et energiasäästu saavutamiseks tehtud kulud jaotatakse kindlaksmääratud perioodi tagasimakseteks, mis lisatakse ühe reana tarbija energiaarvele. Energiasäästu tagasimakseid käsitletakse sarnaselt energiaarvele märgitud teiste tasudega, mis tuleb tasuda energiamüüjale. Energiamüüja omakorda maksab saadud energiasäästu osamaksed edasi rohetehingu teisele poolele, kelleks võib olla näiteks energiateenuse osutaja või finantsasutus või mõni muu investor.
 
Moonika Kukke
Energiaõiguse juristAdvokaadibüroo GLIMSTEDT
Tallinna Tehnikaülikool
Majandusteaduskonddoktorant
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele