Taastuvenergia toetuste teema on üles kütnud kirgi, et praegune toetuste süsteem kuldab tootjad üle, mis ei olnud aga toetussüsteemi mõte. Toetussüsteemi algne eesmärk oli tuua turule rohkem taastuvenergia tootjaid, mis aitaks kaasa mitmetele kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide täitmisele - kasvõi taastuvenergia osakaalu tõstmine üldises energiaportfellis, CO2- rikka energiatootmise osakaalu vähendamine, tootjate arvukuse suurendamine jne.
Toetussüsteemi muutmise vajaduse üle diskuteeritakse juba mõnda aega. Üheks küsimuseks, mille üle eriti palju arutletakse, on senisele toetussüsteemile tuginedes tehtud investeeringute kaitse probleem. Senise süsteemi muutmisel tuleb arvestada tootjate õiguskindluse põhimõttega, mis tähendab, et isikule (tootjale) peab olema tagatud õiguspärane ootus ja usaldus, et temalt ei võeta ära riigi antud õigusi, mida ta on asunud juba ellu viima.
Teiseks põhimõtteks, mida samuti taastuvenergia toetussüsteemi ümberkujundamisel tuleks silmas pidada, on investeeringute võrdse kohtlemise printsiip. Selle põhimõtte üle praegu veel diskussioon puudub.
Kui esmalt lühidalt kokku võtta, mille eest ja kui kaua üldse Eestis toetust makstakse, siis elektrituruseaduse kohaselt makstakse erinevates määrades toetust juhtudel kui, elektrienergia on toodetud:
lmselt me pole nii rikkad, et investeerida ainult uude. Me pole nii rikkad, et lasta vanal laguneda ja me pole ka nii rikkad, et raisata vananenud tehnoloogia kasutamisega mittetaastuvaid energiaallikaid. Sellisest mõtteviisist lähtudes võiks mõelda selle üle, kuidas investeeringuid võrdselt kohelda ja motiveerida nii uusi kui olemasolevaid tootjaid tootmisseadmetesse õigeaegselt investeeringuid tegema. Üheks motivaatoriks oleks kindlasti see, kui toetuse maksmist jätkatakse tingimusel, et tootja on tootmisseadmed muutnud oluliselt tõhusamaks. Vastasel juhul võib ka Eestit oodata ees tänane Suurbritannia olukord, kus järgmise kümne aasta jooksul vajaks asendamist ligi veerand Briti vananenud elektrijaamadest (20 GWh). Briti energiaturu regulaatori Ofgem prognooside kohaselt tuleks Briti elektrisüsteemi aastani 2020 teha investeeringuid 110 miljardi naela ulatuses, mis tähendaks  kümne aasta jooksul iga päev 30 miljoni naela suuruse investeeringu tegemist. Sellise investeeringumahu juures ehitataks 20 uut elektrijaama ja nende võrguga ühendamiseks vajalik infrastruktuur.
Olemasolevate tootmisvõimsuste õigeaegne kaasajastamata jätmine võib tähendada hiljem kordades suuremaid investeeringuid ja lisaks võib see kujutada suurt ohtu varustuskindlusele.
 
 
Moonika Kukke
EnergiaõigusAdvokaadibüroo GLIMSTEDT
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.09.26, 11:20
Tootmise kallid minutid võivad peituda kõige väiksemates protsessides
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele