Riigikogus võeti aasta alguses vastu keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus. Sellega muudeti oluliselt saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvestamise ja tasumise korraldust.
Kui enne arvestati ja maksti saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduses sätestatud korra kohaselt, siis uus regulatsioon näeb ette maksukorralduse seaduse kohaldamise keskkonnatasude arvestamisel ja tasumisel. Muudatused ei hõlma kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu maksmise korraldust.  Täpsemalt tähendab see, et maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule ning keskkonnatasu maksja suhtes, kes maksab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu (edaspidi nimetatud keskkonnatasuks) kohaldatakse maksumaksja kohta kehtivat regulatsiooni, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti on keskkonnatasude arvestamisel ja sissenõudmisel uue korra kohaselt keskkonnaametil ning maksu- ja tolliametil maksuhalduri jagatud pädevus. Olulisena tuleb ka ära märkida e-keskkonnaameti loomine, millega võimaldatakse keskkonnatasusid deklareerida elektroonilise keskkonna kaudu.
Seaduste muudatused jõustusid küll juba 1. aprillist, kuid uue korra kohaselt tuli keskkonnatasu maksjatel esmakordselt keskkonnatasu arvestada ja tasuda alles 2011. a II kvartali tasude deklareerimisel, ehk 25. juulil. Advokaadibüroo Glimstedt 11. augustil korraldatud keskkonnatasude arvestamise ja tasumise süsteemi muudatusi käsitlenud seminaril olid osalejad – keskkonnatasu maksjad – muudatuste osas positiivselt meelestatud ning osalejate tagasiside põhjal võib järeldada, et start uue korra kohaselt oli edukas. Riigi poolt muudatuste täies ulatuses rakendamine võtab aga ilmselt veel mõninga aja, mistõttu ka keskkonnatasu maksjad ei teadvusta käesoleval hetkel veel keskkonnatasude seaduses ja maksukorralduse seaduses tehtud muudatuste põhimõttelisust. Pean silmas eelkõige asjaolu, et keskkonnatasude arvestamisel ei teosta keskkonnaamet enam eelkontrolli nii nagu varem kehtinud regulatsiooni kohaselt, vaid tal on maksuhaldurina järelkontrolli, sh revisjoni teostamise õigus ja kohustus ning seda, et maksu- ja tolliamet on keskkonnatasu võla sissenõudja.
Mida tähendab täpsemalt, et keskkonnatasule kohaldatakse maksu kohta sätestatut? See tähendab, et maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka keskkonnatasu puhul, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tegemist ei ole Eesti õiguskorras ainulaadse uuendusega. Muudatuste väljatöötamisel võeti aluseks juba kehtiv regulatsioon kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse puhul. Ka nende maksetega seoses kehtib reegel, et kohaldatakse maksu kohta sätestatut, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ainulaadseks keskkonnatasude puhul saab ehk pidada, et keskkonnaametil ning maksu- ja tolliametil on maksuhalduri ülesannete täitmisel jagatud pädevus - maksu- ja tolliamet täidab kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud tasu arvutuse kontrollimine, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamine ja määramine ning revisjoni tegemine. Neid ülesanded täidab maksuhaldurina keskkonnaamet. Keskkonnatasu maksja jaoks tähendab see, et ta peab suhtlema keskkonnatasude arvestamisel ja tasumisel kahe erineva haldusorganiga, olenevalt sellest, millise küsimusega on tegemist.
Mirjam Vili
Advokaadibüroo GlimstedtKeskkonnaõigus
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele