Juba teist aastat järjest on meie ettevõtete kasumid languses. Peamiselt on selle taga tööjõukulude kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Kui jätta välja 2020. koroonakriisi aasta, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud vähemalt viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele, samal ajal kui kasumlikkus (ehk kasumi osakaal müügitulus) oli eelmise aasta omast madalaim vaid sügava majanduslanguse ajal 2009. aastal. Samas on kasumlikkuse langus pikaajaline trend.
Värsked statistikaameti andmed näitavad, et Eesti majandus ei kasva ega kahane – sisemajanduse kogutoodang (SKT) on olnud samal tasemel juba rohkem kui aasta.
Statistikaameti värsketel andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Samal ajal kasvas neljandas kvartalis kaupade eksport juba 6%, viidates võimalikule pöördepunktile.
Tööstusettevõtete kindlustunne on viimasel ajal küll paranenud, kuid jääb veel nõrgemaks pikaajalisest keskmisest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.