Masina- ja aparaaditööstuse kasvu veab kaitsetööstus

Eesti kaitsetööstus on 2026. aasta alguses endiselt selges kasvufaasis. Sektori käibenäitajad ja ekspordimahud viitavad tugevale rahvusvahelisele nõudlusele, ent samal ajal liiguvad mitmed ettevõtted juba küpsemasse arenguetappi, kus määravaks saavad tootmisvõimekus, koostöö riigiga ja selgem strateegiline raam, hindab olukorda Eesti Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

Tööstusuudised lisab pikka tööstussektorite edetabelite ritta tänavu uue TOPi - kaitsetööstuse. Esimest korda ilmuvasse pingerivisse pääses 19 ettevõtet.

Eesti süvatehnoloogia iduettevõtete käive kasvas mullu 20% ja ulatus rekordilise 430 miljoni euroni. Suurima tõuke andis kaitsetööstus, kus tegutsevad ettevõtted kasvatasid nii müüki kui ka ekspordimahtu.

Riigile kuuluv Metrosert kaasas Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) 11,4 miljonit eurot, et rajada Eestisse piirkonna tipptasemel droonitehnoloogia arenduskeskus. 10-aastane laen on osa mahukast investeeringust, millega tugevdatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust peamiselt kaitsevaldkonnas.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.