Otto Pukk uuest välismaalaste seadusest: “Kõik, kes panustavad Eesti majandusse meie tingimuste ja seaduste järgi, peaks olema teretulnud“

Mitmed ettevõtted on loobunud lootmast haridussüsteemile, sest tööandjatena näeme, et liiga sageli tuleb spetsialisti asemel noor, kellel puuduvad elementaarsed tööoskused ja tööharjumus, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.

Tallinna nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Tallinna Tehnoloogiakolledž Techno TLN sihib end Eesti tööstuse järgmise kümnendi olulisimaks tööjõuprojektiks. Kooli direktori Ott Pärna sõnul on eesmärk selge: saata igal aastal tööturule 1500 tehnoloogiapädevusega noort.

Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.