Otto Pukk uuest välismaalaste seadusest: “Kõik, kes panustavad Eesti majandusse meie tingimuste ja seaduste järgi, peaks olema teretulnud“

Mitmed ettevõtted on loobunud lootmast haridussüsteemile, sest tööandjatena näeme, et liiga sageli tuleb spetsialisti asemel noor, kellel puuduvad elementaarsed tööoskused ja tööharjumus, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.

Tallinna nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Tallinna Tehnoloogiakolledž Techno TLN sihib end Eesti tööstuse järgmise kümnendi olulisimaks tööjõuprojektiks. Kooli direktori Ott Pärna sõnul on eesmärk selge: saata igal aastal tööturule 1500 tehnoloogiapädevusega noort.

Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.