Sageduse hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit

Energeetikas on ees aasta, mis tuleb lihtsalt üle elada ja kasutada ära tekkinud „valu“. Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.

Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.

Eleringi varustuskindluse aruande järgi sellel talvel Eestis ja meie lähipiirkonnas elektri varustuskindlusega probleemi pole, lähiaastate vaates on oluline seniste juhitavate elektrijaamade hoidmine töövõimelistena ning eelduste loomine uute ilmastikust mittesõltuvate jaamade rajamiseks.

Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia poolest jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektri hind on võrreldav või isegi soodsam kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud, selgub saatest "Rohepöörde praktikud".

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.