Sageduse hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Tehniliselt hindele 5+ tehtud desünkroniseerimine on aga elektriturgude ettevalmistuse osas läbi viidud hindele 3-
Energeetikas on ees aasta, mis tuleb lihtsalt üle elada ja kasutada ära tekkinud „valu“. Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.
Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.
Eleringi varustuskindluse aruande järgi sellel talvel Eestis ja meie lähipiirkonnas elektri varustuskindlusega probleemi pole, lähiaastate vaates on oluline seniste juhitavate elektrijaamade hoidmine töövõimelistena ning eelduste loomine uute ilmastikust mittesõltuvate jaamade rajamiseks.
Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia poolest jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektri hind on võrreldav või isegi soodsam kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud, selgub saatest "Rohepöörde praktikud".
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.