Einari Kisel: elektritarbimine on paari aastaga märgatavalt kukkunud
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Lähiaastail peame leidma uued juhitavad võimsused, sest järgmisel viiel aastal lõpetavad ilmselt töö pooled Enefit Poweri põlevkivijaamadest, ütleb energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Foto: Raul Mee
Eile avalikustas Rohetiiger kolmanda energia teekaardi. Teekaardi koostamisse panustanud Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel tõdes, et teekaartide vahelisel ajal ehk kolme aastaga on elektriturul palju muutunud.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Narvas toimuval Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna arengut käsitleval Õiglase Ülemineku Foorumil tõdeti, et Eestisse tuleks meelitada eelkõige vähem energiamahukaid ja nutikaid tootmisi.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.