Einari Kisel: elektritarbimine on paari aastaga märgatavalt kukkunud
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Lähiaastail peame leidma uued juhitavad võimsused, sest järgmisel viiel aastal lõpetavad ilmselt töö pooled Enefit Poweri põlevkivijaamadest, ütleb energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Foto: Raul Mee
Eile avalikustas Rohetiiger kolmanda energia teekaardi. Teekaardi koostamisse panustanud Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel tõdes, et teekaartide vahelisel ajal ehk kolme aastaga on elektriturul palju muutunud.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Narvas toimuval Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna arengut käsitleval Õiglase Ülemineku Foorumil tõdeti, et Eestisse tuleks meelitada eelkõige vähem energiamahukaid ja nutikaid tootmisi.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.