Einari Kisel: neli küsimust, mis tegelikult määravad elektri hinna

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt. Sellest, kuidas energiaturul toimuv tööstust mõjutab ja mida tööstus energiasektorilt ootab, kõneles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kirjeldas aga regiooni vaadet ning selgitas, millised on Balti- ja Põhjamaade energiaalased eesmärgid ja kuidas need kokku sobivad.

Eesti ja meie naabermaade energiastrateegiates on mitmeid põhimõttelisi erinevusi, selgus teisipäeval Energia aastakonverentsil esinenud Alexela energiaportfelli juhi Kalvi Nõu ettekandest. Kalvi Nõu andis paar vihjet, mida tuleks teha, et energiamahukad suurtööstused enda juurde meelitada.

Rootsi on tuulikutasude süsteemi reformimisel seadnud eeskujuks Eesti ja seni uute arenduste puhul sageli kehtinud NIMBY on asendumas YIMBY-ga, usub Vindr Eesti juht Marko Viiding.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.