Eesti ettevõtjate hinnang alanud aasta müügiedule on Baltimaade kõige mustem
Luminori tellitud uuringust selgub, et vaid kolmandik Eesti ettevõtjatest prognoosib alanud aastaks oma ettevõtte müügimahu kasvu. Teiste Balti riikide ettevõtjate hinnangud käimasolevale aastale on oluliselt optimistlikumad.
Leedu ettevõtete optimism on Baltimaadest suurim. Fotol Leedu Töösturite Konföderatsiooni asepresident Tomas Prüsas konverentsil Tööstuse äriplaan 2025.
Foto: Raul Mee
Möödunud aasta lõpus toimunud uuringus küsiti ettevõtjate hinnangut, mis suunas liigub 2025. aastal nende müügimaht möödunud aastaga võrreldes. Kolmandik Eesti ettevõtjatest usub, et uue aasta jooksul nende ettevõtte müügimaht kasvab, ligi poolte ehk 45% hinnangul jääb nende müügimaht samaks ja 23% vastajatest prognoosib ettevõtte müügimahu langust.
Leedu SKP kasvas kolmandas kvartalis 1,2 protsenti, mis oli Euroopa Liidus paremuselt teine tulemus. Olulist rolli mängis hea tulemuse juures töötlev tööstus, mida toetas suurenenud kodumaine tarbimine ja ekspordivajadus.
Advokaat: Eesti kolm erinevat maksustamise mudelit viivad investorid segadusse
Kui Eesti soovib säilitada oma konkurentsivõimet, tuleb edasistes reformides keskenduda maksude selgusele ja õiglasusele. Maksumäärade korrigeerimine tasemele (15-18%) sarnaselt lähinaabritega on üks võimalus taastada usaldus ja saada uusi investeeringuid, ütles Soraineni vandeadvokaat ja maksuekspert Verner Silm.
Leedu kontsern SBA Group otsustas investeerida ligi 50 miljonit eurot USA-sse mööblitehase rajamisse. Tootmine peaks algama juba tuleva aasta oktoobris.
Riigil tuleb vähendada bürokraatiat ja lahendada ära energiahinna küsimus, kirjutab lõppeva aasta kokkuvõttes Swedbanki tööstussektori juht Raul Kirsimäe.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.