Kasutatud ehituspuidust saab kvaliteetset kasvusubstraati
Soomes läbiviidud uuringute kohaselt ei tasu ehitusjäätmetest saadud puitu põletada, vaid seda saab ümber töödelda kasvusubstraadiks, mis võib asendada turvast.
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.
Eesti Turbaliidu väitel on riik maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõju aastaid üle hinnanud ning valede andmete põhjal on turbatööstuse arvele pandud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet. Süüdistus tugineb kahele liidu tellitud uuringule.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.