Autor: Tarmo Toiger • 3. juuni 2024

Elektroonikatööstus, nagu ka enamik muid tööstusvaldkondi, on olnud lükata-tõmmata viimased 18-24 kuud. Käesoleva aasta viimane kvartal näitas elektroonikatööstuse sektori üleselt jätkuvalt kahanemist, seda nii vastu eelmise aasta esimest kvartalit (-6%) kui ka vastu neljandat kvartalit (-2,4%).

Äripäeva infopanga värske elektroonikatööstuse konkurentsraportiga saab tutvuda SIIN.

Muret teeb ka personalikulude kasv, mis sööb konkurentsivõimet ning sunnib jätkuvalt investeerima automatiseerimisse. Keskmine töötasu kasvas aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga lausa 15%.

Samas ettevõtted on erinevad ning kasvu ja kahenemisnumbrid on paljuski dikteeritud konkreetse turu ja partnervõrgustiku iseloomust. Suurtest tootjatest näitasid kiiret kasvu esimesed kvartalis võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga Ericsson (+10%), Flir Systems (+37%) ja Leab Eesti (+27%). Lisaks kasvas kiiresti ka Harju Elekter, kes kasvatas nii käivet (+38%) kui ka töötajate arvu (ca +10%). Teisalt oli mitmel suured tootjal pigem kehv või väga kehv kvartal: GPV Estonia (-17%), Prysmian Group (-23%), Arrow (-31%) ja Scanfil (-33%).

Osad tootjad reageerisid tellimuste vähenemisele kohe jaanuaris ning vähendasid personali. Võtmeküsimuseks saab olema tellijate aktiivsus ja eksportturgude taastumine.

Eksportturud on pööranud kasvule

Meie suurimad eksporditurud, Soome, Rootsi ja Saksamaa on pööranud kasvule. Jah, mõnel puhul on see vaid protsendipunkt üle nulli, kuid siiski valgus paistab tunneli lõpus. Rootsi SKP prognoos selleks aastaks on ca 0,7% ning järgmisel juba 2,5%; vastavad numbrid Soomes ca 0,5% ja 1,7% ning Saksamaal 0,2% ning 1,5%. Loomulikult ei taastu tellimuste maht kiiresti, kuid loodetavasti ei toimu enam ka väga kiiret kukkumist.

Oluline on jälgida üldist trendi, mille sisuks on majanduskeskkonna ja investeerimiskliima paranemine. Eesti elektroonikatööstuse ettevõtted on väga erineva taustaga, nii kohapealse omanikeringiga kui ka välisomanduses. Ühest trendi on raske välja tuua kuna tulemuslikkus sõltuv alamsektori konjunktuurist kui ka varasematest investeeringutest tootmise tõhustamisse. Kindlasti on positiivne peamiste eksporditurgude järk-järguline paranemine, enamik sihtturgusid näitavad kasvunumbreid.