Iga kaheksas töökoht Eestis on seotud puidusektoriga

Üha suurem osa - 92% - Eesti elanikest peab oluliseks, et metsi majandataks ning hindavad metsa- ja puidutööstust majandusele oluliseks valdkonnaks ja tähtsaks tööandjaks, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.

Puidutööstust tabanud raskused ei ole ainuüksi nende ettevõtete probleem, vaid mõjutavad sotsiaalmajanduslikku olukorda laiemalt, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja värskes Äripäeva infopanga puidutööstuse konkurentsraportis.

Täna toimunud Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu ja audiitorfirma Ernst & Young ühisel pressikonverentsil anti ülevaade Eesti metsa- ja puidusektori struktuurist ja arutleti, milline on sektori tegevuse sotsiaalmajanduslik mõju, seda eriti just maapiirkondadele. Samuti vaadeldi seda, mis juhtuks siis, kui muuta aastaseid raiemahtusid seniselt 12,5 miljonilt tihumeetrilt näiteks 19 miljoni tihumeetrini.

Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.