Iga kaheksas töökoht Eestis on seotud puidusektoriga

Üha suurem osa - 92% - Eesti elanikest peab oluliseks, et metsi majandataks ning hindavad metsa- ja puidutööstust majandusele oluliseks valdkonnaks ja tähtsaks tööandjaks, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.

Puidutööstust tabanud raskused ei ole ainuüksi nende ettevõtete probleem, vaid mõjutavad sotsiaalmajanduslikku olukorda laiemalt, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja värskes Äripäeva infopanga puidutööstuse konkurentsraportis.

Täna toimunud Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu ja audiitorfirma Ernst & Young ühisel pressikonverentsil anti ülevaade Eesti metsa- ja puidusektori struktuurist ja arutleti, milline on sektori tegevuse sotsiaalmajanduslik mõju, seda eriti just maapiirkondadele. Samuti vaadeldi seda, mis juhtuks siis, kui muuta aastaseid raiemahtusid seniselt 12,5 miljonilt tihumeetrilt näiteks 19 miljoni tihumeetrini.

Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.

2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.