Eesti ettevõtete innovaatilisus väheneb

Praegune, keskmise keerukusega toodete ja teenuste allhange on määratud välja surema. Tahame või mitte, aga peame liikuma targema tööstuse suunas, kirjutab ettevõtja ja teadlane Andi Hektor.

Masinõpe ja tehisintellekt on viimase aastaga pööraselt kiiresti arenenud ning võiks aidata täna juba igas tööstusettevõttes efektiivsust luua, näiteks kasutada masinõppelahendusi tööstuse protsesside monitooringuks. Paraku on aga hetkel nii, et tehisarust ehk AI-st räägitakse küll palju, aga kasutatakse vähe, nentis IT- ja pilvesüsteemide ning tehisintellektiga tegeleva Solita Eesti juht Märt Ridala Äripäeva raadios.

Hiljuti aasta ettevõtteks ja aasta innovaatoriks tunnistatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen on võtnud eesmärgiks arendada uusi efektiivseid ravimeid. Saates "Fookuses: tark tööstus" räägime ettevõtte käekäigust ja üldisemalt Eesti teadmusmahukast tööstusest. Saatekülalisteks on Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior ja EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots, saadet juhib Toomas Kelt.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.