Icosageni arendustöö sihiks on efektiivsed vähiravimid
Hiljuti aasta ettevõtteks ja aasta innovaatoriks tunnistatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen on võtnud eesmärgiks arendada uusi efektiivseid ravimeid. Saates "Fookuses: tark tööstus" räägime ettevõtte käekäigust ja üldisemalt Eesti teadmusmahukast tööstusest. Saatekülalisteks on Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior ja EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots, saadet juhib Toomas Kelt.
Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior rääkis, et nende suund on ravimiarendus. Praegu on põhiline tegevus lepinguline arendus-teadustegevus. Klientideks on üle maailma farmaatsiaettevõtted, kes tegutsevad peamiselt bioloogiliste ravimite arendusega.
Icosageni tegevuses on väga oluline ka intellektuaalomandi kaitse. „Aastas anname sisse kaks-kolm patenditaotlust. See on igasuguse arendustöö aspektis esimene asi, mida me teeme,“ rääkis Mart Ustav. Kahjuks on paljud teadlased jätnud oma uurimistulemuste kaitse unarusse, kuid muutust võib oodata põlvkondade vahetusega.
Igasugune arendustegevus nõuab ka raha, Mart Ustav kinnitas, et investoriks soovijaid ikka käib nende ukse peale koputamas, kuid neile on ära öeldud. „Saame oma tegevuse rahastamisega enda tuludest hakkama. Ka pole Icosagen müügiks,“ rõhutas Ustav.
Icosagen on aktiivselt osalenud ka EASi rakendusuuringute programmis. EASi esindaja kinnitusel on soov sellesse programmi pääseda aastatega järjest kasvanud.
„On olnud linnalegend, et Eestis on vaid kümmekond sellist ettevõtet, kes on valmis midagi uuenduslikku tegema,“ rääkis EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots. „Õnneks see nii ei ole, ma olen programmis vaadanud üle kõigi valdkondade ja meie hinnangul 1300-1500 ettevõtet on Eestis sellised, kes teevad kas iga päev või aeg-ajalt midagi uuenduslikku.“ Toots lisas, et neil ettevõtetel on suur potentsiaal midagi ära teha. „Jää on liikuma hakanud. Muidugi, väljakutseid on palju ja kõige suurem väljakutse on inimesed. Millegi uuendusliku tegemiseks on vaja kõrgelt haritud inimesi, keda Eestis on üsna vähe. Veel vähem on neid ettevõtluses,“ rääkis Toots.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele