Luminori peaökonomist: roheelektrita Eestisse uusi tööstusi ei tule
Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.
„Praeguses tempos liikudes ei saa kahjuks Eesti tarbimine käimasoleva kümnendi lõpuks taastuvate allikatega kaetud. Realistlik siht tundub tänase seisuga 2032. aastaks 100% ulatuses taastuvenergia tootmise saavutamine, kui arvestada praeguseid tarbimisprognoose. Ühtlasi tähendab 100% ulatuses tootmine aga endiselt märgatavas osas ka nn pruuni elektri kasutamist. Roheenergia tootmist ei ole võimalik kergelt juhtida ja salvestustehnoloogiate puudumine tähendab, et endiselt on vaja ka muid tootmisvõimsusi,“ ütles Uusküla.
Seotud lood
Majanduse veduriteks saavad olla vaid teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine, sõnas majandus- ja informatsiooniminister Tiit Riisalo majanduspoliitika plaani tutvustusel. Just nendesse valdkondadesse peab riik panustama, et tagada majanduse kahekordne kasv 2035. aastaks.
Olukorras, kus tööstustoodang on langenud enam kui aasta ning jaanuar tõi uued maksutõusud, on vältimatu vajadus midagi muuta. Mida täpsemalt, selle üle arutlevad tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE nõuandva kogu liikmed.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Taastuvenergia Koda pöördusid kliimaministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poole ettepanekuga luua valitsuse juurde kõrgetasemeline ja laiapindne juhtrühm, mis riiklike otsuste ning energiatootjate tegevuste toel tooks Eesti majandusse miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, majanduskasvu, töökohti ja innovatsiooni.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.
Enimloetud
2
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
4
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
5
Viimased uudised
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele