Tõnu Mertsina: Kas Põhjamaad on ikka Eesti ekspordi languse põhisüüdlased?
Eesti ekspordi vähenemist on seostatud eelkõige Põhjamaade nõrgenenud nõudlusega, kuid tegelikult tuli enamus ekspordilangusest hoopis muudelt turgudelt, kirjutab Swedbanki majandusnalüütik Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina konverentsil Tööstuse äriplaan 2024.
Foto: Johanna Adojaan
Eesti päritolu kaupade eksport väheneb juba ülemöödunud aasta novembrist. Eelmisel aastal kukkus see jooksevhindades 17%. Kuigi ekspordihindade langus on sellisele kukkumisele kaasa aidanud, vähenes eksport püsivhindades samuti oluliselt.
Teist kuud järjest kasvanud tööstustoodangu tootmismaht annab lootust, et tööstus väljub langusest varem, kui prognoositud. Samas võib tõusu hakata kiirelt pärssime ettevõtete konkurentsivõime langus, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Lähiajal pole töötleva tööstuse üldises olukorras loota kiiret paranemist, kuid suurest langusest oleme läbi, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina konverentsil Tööstuse äriplaan 2024.
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks kahte ettekannet novembri keskel toimunud konverentsilt „Tööstuse äriplaan 2024“, kus prognoositi uut aastat ja kaugemat tulevikku.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.