Taastuvenergia tarbijad hakkavad tuleval aastal vähem maksma
Taastuvenergia toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu on 2024. aastal 1,05 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Viimati oli tasu veel madalam 2019. aastal, kui see oli 1,04 senti kilovatt-tunni kohta.
Eeldslikult saavad suurima osa taastuvenergia tasust tuulejaamad.
Foto: Liis Treimann
Tasu langeb uuest aastast 0,08 senti kilovatt-tunni kohta ehk seitse protsenti, mida võimaldab eelkõige eelneva perioodi toetuste rahastamiseks kogutud tasu ülejääk tulenevalt sellest, et 2023. aastal on taastuvenergia tootmine olnud tegelikkuses prognoosidest madalam. Käesoleva aasta päikese- ja tuuleolud on jäänud alla aastate keskmisele näitajale, samuti on biomassist elektrienergia tootmisel esinenud plaanimata seisakuid.
Üle poole Eesti elanikest pooldab kohapealset taastuvenergia tootmist, kõige vähem aga elektri sisseostmist, selgub Kantar Emori läbiviidud ja Utilitas Windi tellitud uuringust.
Eesti lähiaastate majanduskasvu võti peitub selles, kui ruttu leitakse lahendus suure hulga taastuvenergia turule toomiseks, tõdesid tuuleenergia assotsiatsiooni eestvedamisel korraldatud seminaril osalenud tuuleenergia arendajad, taristuettevõtted ning välisinvesteeringute eksperdid.
Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 620 gigavatt-tundi ehk kahe protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas 36 protsenti Eesti elektritarbimisest.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.