Riigikogus toimunud oluliselt tähtsa riikliku küsimuse „Olukord Eesti majanduses“ arutelul rõhutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, et tänane olukord on ettevõtjate jaoks keerulisem, kui eelnevate kriiside ajal, sest paljud tegurid on meie käeulatusest väljas.
- Mait Palts ütles parlamendis, et majanduse peamised probleemid on küll meie käeulatusest väljas, kuid see ei tähenda, et peaksime rumalate otsustega olukorda veelgi halvendama. Foto: Andres Haabu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas riigikogule esinedes, et majanduse probleemid on täna tingitud peamiselt välistest mõjutajatest nagu järsult kasvanud intressimäärad, energiakandjate kõrged hinnad, aga ka Ukrainas toimuv sõda. „Kuid see ei tähenda, et me peaksime rumalate otsustega olukorda ise kunstlikult veelgi raskendama,“ ütles Palts ning tõi välja, et valitsusel puudub täna arusaadav ja muutunud olusid arvestav majandusarengu strateegia, mis koos maksutõusudega suurendab oluliselt ebakindlust ühiskonnas tervikuna ja halvendab otseselt majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning konkurentsivõimet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide septembris antud hinnangul on Eesti majanduse olukord allapoole rahuldavat taset, kuid ilma oluliste muutusteta. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja vähene innovatsioon, hinnakasv ja inflatsioon on aeglustunud, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal. Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter miinuspoolel.
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis, kirjutab värskes majanduskommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
Üharohkematele tööstusettevõtete teeb muret nõudluse vähenemine ekporditurgudel, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Lähiajal aga välisnõudlus paranemist ei näita.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 6. jaanuaril toetuse ettevõtetele, et suurendada jäätmete ringlussevõttu. Toetust saab küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning andmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks.