Eesti Maaülikooli doktorandi Sharib Khani uurimisteemaks on puidujääkide väärindamine. Prantsuse instituut (French Institute) tunnustas tema maailmas ainulaadset uurimisteemat Nordic Awardi ehk Põhjamaade auhinnaga.

- Sharib Khan
- Foto: Eesti Maaülikool
Sharib Khan uurib oma biotehnoloogia doktoriõpingute raames, kuidas toota puidutööstuse jääkidest ligniini ning seda seejärel elektrokeemiliselt väärindada. Nii ei visata või põletata seni väheväärtuslikuks peetud jäätmeid lihtsalt ära, vaid neist sünteesitavatest ainetest saab toota põnevaid materjale ja kemikaale. Näitena võiks tuua ehituses kasutatavad vahud, vaigud ja komposiitmaterjalid, aga ka 3D printimisel kasutatava filamendi ehk kiu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Idufirma ÄIO alustas koostööd puidukeemia valdkonnas tegutseva Fibenoliga. Üheskoos lahendatakse ühte biotehnoloogia suurt probleemi - kuidas viia laboris rakendatav tehnoloogia tööstuslikule tasemele.
Imaverre rajatavast Fibonoli puidukeemia katsetehase tehnoloogiast võib saada oluline samm kogu maailma puidukeemia arengus. Fibenoli koostöö ülemaailmse biotehnoloogiaettevõttega Novozymes loob võimaluse toota biorafineerimistehastes lignotselluloosi tööstuslikus mastaabis.
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk ja analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.