Järjest rohkem võimust võttev kevad toob lähemale ka aja, kui algab kuuse-kooreüraski lendlus ja puude asustamine. Praegu on metsaomanikel õige aeg võtta ette tegevusi oma metsa kaitseks. Mida metsaomanik teha saab, seda tutvustab Keskskonnaagentuuri blogis Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Merit Ehrpais.

- Kooreüraskid asustavad peamiselt kuusepuid.
- Foto: Toomas Kelt
Kuuse-kooreürask asustab kuuske ning harvem mändi. Asustamiseks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustavad üraskid puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe esimese metsamajandusele keskendunud ettevõttena avaldas Foreko grupp oma kestlikkuse aruande. Ettevõtte teatel on selle taga soov tutvustada, mida tähendab praktikas vastutustundlik metsamajandamine ja näidata uusi võimalusi, mida pakub metsandusele osalemine teadusprojektides, aga ka tehnoloogia kasutamine.
Keskkonnaagentuuri ja RMK andmete põhjal on tänavune kuiv ja soe suvi loonud viljaka pinnase kuuse-kooreüraski arvukuse kasvuks. Juuli teises pooles on soodsate ilmaolude püsimisel oodata juunis koorunud noormardikate lendlust ning teise põlvkonna haude rajamist, mistõttu tasub oma metsal pilk peal hoida eelkõige just neil metsaomanikel, kelle maadel kasvab kuuseenamusega puistuid.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.