Autor: Sten Aan • 23. veebruar 2023

Sten Aan kirjutab raportis, et Tootmisvõimsuste lisandumine tähendab, et nii see edaspidi ei jää, kuid tarbijatele ei too see pikas perspektiivis kaasa elektrihinna langust. Iga Eestisse lisanduv päikese- ja tuulepark kärbib elektritootjate kasumlikkust, kuid ilma energiasalvestuse võimaluseta jääb tarbijatele elektrihind jätkuvalt kõrgeks.

Äripäeva Infopanga koostatud Energeetika konkurentsiraportiga saad tutvuda SIIN.

Viimase pooleteise aastaga kasvas elektrihind kohati kümnekordseks. Kui 2020. aastal oli aasta keskmine Nordpooli elektrihind Eestis 34 eurot megavatt-tunni kohta, siis 2021. aastal tõusis see 87 ning 2022. aastal juba 192 euroni. See tekitas optimismi energiasektori ettevõtetes ja selge investeerimislaine taastuvenergiasse – suuremate turuosaliste tulevikuarenduste mahud ületavad juba tänast Eesti elektritarbimist. Küll aga realiseeruvad need mahud ainult siis, kui investeerimisotsusteni tegelikult ka jõutakse.

Poolteist aastat valitsenud kõrge elektrihind on seni piisavalt ärgitanud elektritootjaid investeeringutele, kuid iga lisanduva päikese- ja tuulepargiga väheneb projektide kasumlikkus ja seega ka ettevõtete investeerimisvalmidus. Seda põhjusel, et päikese- ja tuulepargid toodavad samaaegselt. Kui päike paistab, siis toodavad kõik päikesepargid ning nendel tundidel viib suurem energiatootmine elektri turuhinna alla. Kuigi neil tundidel naudivad tarbijad soodsamat hinda, jäävad nad ikka kõrge hinna lõksu tuulevaiksel või pilvisel päeval. Just siis tekivad palju tähelepanu saanud ülikõrged hinnad nagu 4000 eurot megavatt-tunni kohta 17. augustil 2022. Suurem hinnakõikumine tähendab kokkuvõttes ikka tarbijale kõrget hinda.