Keskerakond teeb ettepaneku sätestada metsanduse arengukavas konkreetne raiemaht, mis võiks jääda piiridesse 8-10 miljonit tihumeetrit aastas. Eesmärgiks on saavutada raiemaht alla 9 miljoni tihumeetri.
Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder on Keskerakonna üks eestkõneleiad matsanduse teemadel.
Foto: Toomas Kelt
Riigikogus menetluses olev Eesti metsanduse arengukavas sätestatud liiga suur raiemaht jätab võimaluse majandada metsi samas mahus nagu praegu ehk järgmise kümne aastaga meie metsatagavara väheneb veelgi väga suurel määral ning seeõttu teeb Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku viia arengukavasse sisse konkreetne raiemaht, mis jääks vahemikku 8-10 miljonit tihumeetrit aastas, ütleb endine keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on täna valitsuses arutatav Metsanduse arengukava eelnõu lühinägelik ning jätab arvestamata sotsiaalmajandusliku mõõtme. Kokkuvõttes mõjuks selline metsanduse käekäik laastavalt nii Eesti metsadele kui maapiirkondade elanike toimetulekule.
Erametsaomanikud ei peaks kartma, et riik hakkab kiires korras piirama nende õigust oma metsa majandada. Samuti tuleb meil meeles pidada, et mets on ka majandamiseks. Need on kaks mõtet, mida keskkonnaminister Madis Kallas soovis oma intervjuus rõhutada.
Keskkonnaminister Madis Kallas sõnas Riigikogu infotunnis raiemahte puudutavale küsimusele vastates, et tänane koalitsioon on kogu aeg rõhutanud, et Eesti metsade raiemahud vaadatakse üle ja neid soovitakse ennekõike muuta vähendamise suunas.
HUUM alustas garaažiettevõttena, mis asus „kusagil Tartus“ ja valmistas keriseid. Kuid ettevõtte ambitsioon oli edasi kasvada nii garaažist kui ka Tartust. Selleks tuli valida omale ka ERP süsteem, mis ei jääks arengu tarbeks kitsaks, kuid ei tekitaks oma halduse või kulukuse poolt liigset koormust. Valikus olid mitmed tootmisele optimeeritud ERP süsteemid ja Odoo.