Kaitsetööstusettevõtete juhid: vajalik on jõulisem rahakaasamine

Eesti kaitsevõime sõltub esmasest iseseisvast kaitsevõimest, NATO liikmelisusest ja rahvusvahelisel koostööst, kuid ka riigi kaitsetööstuse võimekusest kõigis kaitseseisundites. Viimased heitlikud aastad on muutnud Eesti kaitsetööstusettevõtted maailmas varasemast enam nähtavamaks, kuid samal ajal ka esitanud ettevõtetele väljakutseid kiireks kasvuks ja arenguks, võttis Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo lõppevat aastat kokku.

Valitsuse prognooside järgi võiks praeguseks enam kui 200 miljoni euro suuruse käibega majandusharuks arenenud kaitsetööstus kasvada kümnendi lõpuks kolm korda ehk 600 miljoni euroni.

Siseministeerium ja Eesti Kaitsetööstuse Liit uuendasid koostöölepet, et senisest tõhusamalt kasutada Eesti siseturvalisuse ja sisejulgeoleku tagamisel Eesti ettevõtete pakutavaid tooteid ja teenuseid.

Tänapäevane tootmisprotsesside planeerimine nõuab tõhusust – täpsust ja kiirust, mida ei ole võimalik saavutada ilma operatiivsete reaalaja andmeteta. See teema tõusis teravalt esile Covidi ajal, kui tarneahelad olid tugevalt häiritud, ning on jätkuvalt väga oluline, sest rahvusvaheline ärikeskkond on endiselt volatiilne.