Tartu tehnoloogiaettevõtte BiotaTec OÜ arendustöö metallide biokaevandamise vallas loob võimalusi toota tööstusjääkidest nagu elektroonikaromud ja metallimaakide jäägid puhast metalli. Nõudlus haruldaste metallide järele maailmas aina kasvab.

- BiotaTec OÜ teadusjuht Priit Jõers tutvustab Vabariigi Presidendile ettevõtte esimest demo-sklaales reaktorit.
- Foto: Sulev Kuuse
Viimase aastaga on ettevõte teinud läbimurdelisi arendusi kriitiliste toormete hulka liigituvate metallide biokaevandamise tehnoloogiates. Arendustöö tulemusena saadakse erinevate mikroorganismide abil elektroonika romust, kaevandus- ja tööstusjäätmetest ning madala metalli-sisaldusega maakidest senisest oluliselt kiiremini ja keskkonnasäästlikumalt kätte tänapäeval kriitilise tähtsusega metalle nagu vanaadiumi, skandiumi, neodüümi, praseodüümi ning ka väärismetalle, palladiumi ja kulda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tartu biotehnoloogia ettevõte BiotaTec OÜ on arendamas välja maailmas läbimurdelist elektroonikajääkide väärindamise tehnoloogiat. Selle abil saavad elektroonikajäätmeid töötlevad ettevõtted pikendada väärtusahelat, eraldades bioleostamisega kasutatud trükiplaatidest väärismetallid.
Viisteist aastat tagasi, 2007. aastal, asutati Tartus osaühing BiotaTec (varasema nimega BiotaP). Algselt tegeleti keskkonnauuringutega, kuid 2010. aastal muudeti suunda ja otsustati hakata tegelema metallide kaevandamisega. Tundub kummaline, kuid kaevandusi ja tohutuid maagirikastamisvabrikuid see ei tähenda. Nimelt tegeleb BiotaTec biokaevandamise tehnoloogiatega.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.