Autor: Sigrid Sõrmus • 10. november 2022

Baltimaade esimese kaerajoogi tehase Yook nurgakivi sai Türil paika maaeluminister Urmas Kruuse, vallavanema Ele Ennu, ettevõtja Armin Karu ja mitmete teiste tegijate osavõtul.

"Tarbijad on oma valikutes iga päevaga üha teadlikumad. Kaerajook on vaieldamatult tänapäevane alternatiiv lehmapiimale," kinnitas Yook Productioni juht Katre Kõvask, kelle sõnul produtseerib rajatav kaerajoogi tootmine tavapiima omaga võrreldes kuni 80% vähem kasvuhoonegaase, vajab kuni 60% vähem energiat ja kulutab kuni 20 korda vähem vett.

"Poed ei ole kaerajooki väga täis ja kõik see, mis on praegu poodides, on kahjuks välismaalt sisse toodud. Eestis oleme päris esimesed, kes kaerajooki tootma hakkavad. Ja me oleme kõik ju kasvanud kaerapudru peal, kaerapulbri peal, nii et see on lihtsalt järgmine samm, mida kaerast toota," rääkis ettevõtte üks omanik Armin Karu.

Kas kaera pind Eestis hakkab kasvama?

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas, et toit, toidujulgeolek ja toiduainetööstus ei ole olnud mitte kunagi varem nii palju orbiidis, nagu viimased poolteist-kaks aastat. "Ma tahan kummardada nende ettevõtjate ees, kes selliseid investeeringuid teevad vaatamata sellele, et meie ümber on väga rasked ajad," jagas Kruuse tunnustust.

Urmas Kruuse hinnangul luuakse kaerajoogi tehase rajamisega Eestile midagi olulist ning seda nii tarbijate kui põllumeeste jaoks. "Konservatiivsed inimesed hoiaksid traditsioonidest kinni, aga innovaatilised, tulevikku vaatavad inimesed lasevad neist lahti, võtavad osa sellele teekonnale kaasa, aga loovad samal ajal midagi uut. Täna luuakse meie väiksele riigile midagi väga olulist. Kui mõtleme inimese ja tema tarbimise peale, siis on väga tore, et toiduletid on nii rikkalikud ja rikastuvad nüüd veelgi. Aga lisaks, ma väga loodan, et pärast selle tehase käivitamist hakkab ka kaera pind Eesti Vabariigis väga korralikult kasvama," avaldas avaldas maaeluminister lootust.

Katre Kõvaski sõnul on kaera kättesaadavusega Eestis õnneks hästi. "Erinevalt paljudest teistest tootjatest, kes tegutsevad näiteks Skandinaavias ja alustavad oma tootmisprotsessi selliselt, et ostavad sisse valmis kaeramassi, alustame meie päris kaerahelbest. Jahvatame selle ise peenemaks ja siis lisame sinna muud vajalikud toorained," selgitas Kõvask ja lisas, et kaera taha ei tohiks asi jääda, sest lisaks Eesti kaerale saab vajadusel kasutada ka naaberriikide kaera.

Konkurentsivõimeline hind on Kõvaski sõnul samuti vältimatu. "Teraviljade hinnad määratakse suuresti maailmaturul ja kultuuride hinnad on kõigile avalikud ning nähtavad. Need hinnad on stabiliseerunud. Kevadine suur hüpe oligi hüpe ja paanika, aga tänaseks on hind stabiliseerunud ja ka järgmiseks aastaks loodetakse täitsa ilusat kaerasaaki."

See aasta oli teraviljadele meie piirkonnas suurepärane ja kaer on selline teravili, mis just meie piirkonnas kasvabki. "Kui räägime Euroopast, siis Lõuna-Poolast lõuna poole see vili enam eriti ei kasva, nii et oleme igas mõttes tooraine lähedal, niisiis ei tohiks saadavuse ega hinna osas väga suurt muret tekkida," nentis Kõvask.

Teadusel tootmises suur osakaal

Katre Kõvask tõi välja, et võrreldes tavapärase toidutööstusega, on taimsete toodete tootmise juures teaduse osakaal suurem. "Me teeme tõesti tehnoloogiamahukat arendust. Olles ise 20 aastat toidutööstuses, siis tean, et päriselt teadust on seal ikkagi väga vähe, kuigi on erandeid. Taimse tootmise puhul on teaduse osakaal aga väga suur. Meie arendus toimub koostöös Eesti, Rootsi, Taani ja Belgia teadlastega, nii et koostöö arendustegevuses on rahvusvaheline ja selle tulemusena usun ka, et toote maitse tuleb väga hea," ütles Kõvask.

Ettevõtte tegevjuht valgustas pisut ka tulevikuplaane, rääkides, et kui esmalt on plaanis alustada kaeraga, tootes kaerajooki, siis tulevikus on plaanis jõuda rohkemate toodeteni ja valmistada erinevatest teraviljadest erinevaid tooteid, mitte ainult jooke. "Laiendame sortimenti samm sammult, plaanid on suured!"

Tehases hakatakse kasutama maagaasi

Yook Production juhatuse liige Katre Kõvask nentis, mõnes mõttes on tegemist täiesti uue etapi alustamisega Eesti toidutööstuse ajaloos. "Me teeme nullist, me teeme hoopis uut moodi. Meil ei ole vana taaka, saame selle tootmise teha nii keskkonnasõbralikult kui võimalik ja läbi selle anda oma panuse parema planeedi hüvanguks ja oma lastele loodetavasti parema elukeskkonna säilimiseks," avaldas Kõvask lootust ja tutvustas plaane säästlike lahenduste kasutamise osas.

"Meie toodanguga kütteõli ei saa kasutada juba sellepärast, et kütteõlist tulenev lõhn muudab lihtsalt toodangu kvaliteeti nii palju, et me ei saa sellega riskida. Me kütame maagaasiga, aga me kasutame ka oma päikeseparki. Ja kogu tootmise käigus tekkiva energia, mis jääb üle, me taaskasutame. Eesmärgiks on meil ikkagi see, et meie keskkonnajalajälg saab lähiajal olema null," selgitas Katre Kõvask.

Teadupärast tekib kaerajoogi tootmisel ka ülejääke, näiteks mõningal määral kaeramassi. Kõvask kommenteeris, et kuna eesmärgiks on saavutada ringmajandus, tahetakse see jääk kindlasti ka ära kasutada. "Kas selleks on jääkidest biogaasi tootmine või inimestele või loomadele kõrge kuivainesisaldusega toodangu tootmine, on hetkel veel arendusteema ja sellest on natuke vara rääkida. Aga selge on see, et lahenduse nimel töö käib," rääkis Kõvask.

Ajaloolise piimatööstuse uus hingamine

Yooki uus, 2200 ruutmeetri suurune tootmiskompleks annab uue hingamise ligi sajandipikkuse ajalooga Türi piimatööstusele. "Türil sai piimatööstus alguse 1938. aastal. Selle aja jooksul on ettevõte väga palju pöördeid läbi teinud. Alustati klassikalise meiereina, hiljem toodeti aastaid ainult kohukest. Tänaseks on sinna jäänud väga väikesel määral juustu ja piimapulbri pakkimine, aga niipea, kui kaerajoogi tootmine pihta hakkab, lõpetame selle osa ära," ütles Katre Kõvask.

Kõvaski sõnul on Türi asukohana väga eriline ka sellepärast, et seal on suurepärane vesi ja just vesi määrab kaerajoogi kvaliteedis väga palju. "Vee kvaliteet oli üks olulisi kriteeriume, mille järgi tootmise asukohta otsiti. Ja sümboolne pool on see, et Eesti piimanduse süda on alati olnud Järvamaal - sealt on tulnud valge kuld -, aga aeg on muutunud ja katsume sellele valgele kullale nüüd kaerast tehtud väärtust kõrvale pakkuda," selgitas Kõvask.

"See on selge uue ajastu märk. Piimale pakutavatest taimsetest alternatiividest armastatakse rääkida tulevikuvormis, aga see tulevik on täna," rõhutas Kõvask ning lisas, et kaerajoogi turg kasvab mitmendat aastat järjest vähemalt viiendiku võrra, mis on pikkade traditsioonidega välja kujunenud toiduainete sektori kohta väga tugev näitaja. "Loodame, et juba tuleva aasta teises pooles saame huvilisi oma jookidega kostitada," ütles Kõvask.

Vaata ka fotogaleriid nurgakivi panekust!

18 pilti

Fotod: Sigrid Sõrmus.