Eesti idufirma UP Catalyst leiutas tehnoloogia, kuidas saab kasvuhoonegaasi kasutada ülivajalike süsiniknanomaterjalide tootmiseks. Saadud toormaterjalist on eelkõige huvitatud elektriautode akude tööstus.

- UP Catalysti tehnoloogiajuht Eunar Karu sõnul kasutatakse nende tehnoloogia saadusi peamiselt elektriautode akude tootmiseks.
- Foto: Erakogu
UP Catalysti tehnoloogiajuht Einar Karu tõdes, et tegu on ka maailmas revolutsioonilise tehnoloogiaga. “Me muundame süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) elektrokeemiliselt süsiniknanomaterjalideks või grafiidiks, protsessi käigus eraldub mõistagi ka hapnik ning kogu tegevus toimub keskkonnasäästlikult ning väiksema energiakuluga,” lisab ta. “Lihtsustatult selgitades võtame süsinikdioksiidi, suuname enda reaktorisse, kus on elektrolüüt. Reaktoris toimub elektrolüütiline protsess anoodide ja katoodide vahel ja elektrienergia abil muundatakseCO2 puhtaks süsinikuks ja hapnikuks. Vastavalt protsessi parameetritele on saab sünteesida erinevaid süsinikmaterjale - süsiniknanotorusid, -nanofiibreid, -nanosfääre, aga ka grafiiti.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstuskontsern ABB teatas, et toob turule maailma kiireima elektrisõidukite laadija Terra 360, millega on võimalik sajakilomeetriseks sõiduulatuseks laadida aku vähem kui kolme minutiga.
Narva rajatav Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehas võib pakkuda leevendust väetisekriisile. Koostöös Eesti Maaülikooli ja põllumajandusettevõtjatega alustatakse sel sügisel testidega, kuidas saab tulevikutehase kõrvalmaterjali abil kõige efektiivsemalt tõsta Eesti põldude viljakust.
Tartu linn, Pärnu vald, Saaremaa ja kuus ettevõtet alustasid Eesti Vesinikuoru loomist. Vesinikuoru eesmärgiks on arendada järgmise kuue aasta jooksul välja vesiniku tootmisüksused vähemalt kuues maakonnas. Paralleelselt arendatakse välja vesiniku transpordi- ja ladustamistaristut.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.