Augustis esitasid ettevõtete ja koduomanike esindajad riigile pöördumise, kus sooviti erimärgistatud diislikütuse kasutamise lubamist paiksetes seadmetes ning kodude kütmiseks. Kuigi kütteperiood on juba alanud, siis pöördumisele ei ole riigi poolt vastust tulnud.

- Eridiisli kasutuse vastu tunnevad huvi paljud.
- Foto: Pixabay
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul kasutatakse kütmiseks ja paiksetes seadmetes hinnanguliselt Eestis aastas 17 miljonit liitrit kütust. „Kui eeloleval perioodil kasutatakse kütust senises mahus, siis erimärgistusega diisli kasutamise lubamise kulu oleks riigieelarvele ajutiselt 6 miljonit eurot. Kui lisame asjaolu, et riigieelarve tulud on oluliselt suurenenud läbi prognoositust parema käibemaksulaekumise, siis on tegu olematu kuluga olukorras, kus pikemaajalised kulud on prognoosimatud. Juba täna näeme, et tootmisettevõtted on seoses suurte kuludega ning võimetusega konkureerida välisturgudel asunud koondama. Samuti ei tohi alahinnata pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele, kui hoidutakse näiteks eluasemete kütmisest.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing pöördusid valitsuse poole ettepanekuga muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks ajutiselt (kuni 2024. aasta 1. maini) lubatud kasutada kütmiseks ja paikses mootoris.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.