Töötleva tööstuse tootmismahud küll kasvavad, kuid kasv aeglustub. Halvenenud on ka ettevõttete kindlustunne, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma majanduskommentaaris.
Eesti tööstussektori tootmismaht kasvas mais aastases võrdluses 5%. Mahukasv näitab hinnakasvuga korrigeeritud käibe suurenemist. Kui esimeses kvartalis oli tööstussektori tootmismahu kasv ligi 4%, siis teises kvartalis esimese kahe kuuga kasv isegi kiirenes. Selle taga oli energiatoodangu tugev tõus – mäetööstuses kasvas toomismaht veerandi ja energiatootmises kolmandiku võrra. Energiatootmise kasv tuli elektri tootmismahu 88% tõusust, samas kui soojuse tootmismaht vähenes.
Vaatamata Eesti ja meie enamike kaubanduspartnerite tarnehäiretele, tööjõupuudusele, energiahindade tõusule ja pandeemiaga seotud piirangutele ning riskidele suutsid tööstusettevõtted, sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtted, eelmise aasta lõpus oma tugevat tootmismahu kasvu jätkata, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Masinatööstuses on seis hea, kuid praegused arengud maailmas võivad seda muutma hakata ja mitte paremuse poole, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Raul Kütt värskes Äripäeva Infopanga kvartaliraportis.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.