Rõivatööstur punus aastaid käibemaksuskeeme ja sai karistada
Kujutage ette, et teil on kauplus. Seal on kaup, mõistagi ka müüjad ja kassaaparaadid, aga viimaseid on mitu. Tundub kummaline? Vähemasti rõivamüüja Kalev Protteni poodides asjad nii käisidki, kuniks maksuamet aparaatide tagant skeemi lahti muukis.
Pidulik üritus eelmise aasta suvel Protteni poes - keskel seisab omanik Kalev Protten. Tema sõnul on äril olnud raske aeg ja riik pole piisavalt toetanud.
Foto: Gert Tali / Postimees / Scanpix
Kas see, et ühes ja samas poes tegutseb kaks firmat, on kummaline? Nii ja naa. Kalev Protteni sõnade järgi müüs Protteni toodangut Promantes OÜ, väiksed iseseisvad äriühingud müüsid aga välismaalt käibemaksuta soetatud kaupu. Niisugusteks asjadeks on näiteks ehted, aksessuaarid, mida osteti sisse hulgiturgudelt Poolast, Lätist ja Leedust. Käibemaksuta soetatud kauba edasimüümine käibemaksuga ei ole majanduslikult mõistlik, arutles ettevõtja. "Mis pole keelatud, see on lubatud," ütles ettevõtja Äripäevale.
Iseenesest pole kahe maksesüsteemi ja firma kasutamises ühes poes midagi ülemäära kummalist, kuid kohtu jaoks tegi asja kahtlaseks see, et kuigi kaks firmat toimetasid ühes poes ja müüsid oma kaupa, kandis kulud ainult Promantes. Näiteks ei osalenud Kalev Protteni väiksemad firmad töötajatele tasu maksmises. Ka kasutasid väiksemad firmad oma kauba hoidmiseks Promantese ladu, aga mingit raha selle eest nad ei maksnud. Kohtu jaoks oli kaheldav, kas ühingud oleksid saanud iseseisvalt hakkama, kui nad oleksid pidanud püsikulusid jagama proportsionaalselt Promantesega või tegutsema eraldi äripinnal.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.