Kaubavahetuse puudujääk kasvas veebruaris aegade suurimaks
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.
Eelmise aasta novembris jätkus Eesti kaubavahetuse kiire kasv ning kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ja import 36%, teatas statistikaamet.
Septembris saavutas Eesti väliskaubandus õli- ja puidutööstuse toel rekordtaseme ning kaupade eksport kasvas septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%.
Töötlev tööstus ja ehitussektor pidurdasid majandust
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades ekspordikasv hoopis mõõdukam.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.