Meil oleks vaja luua terviklik ja kõikehõlmav süsteem, mis toetaks õpilaste huvi inseneeria vastu alates algklassidest või isegi koolieelikutest kuni kõrghariduseni välja, rääkis KVARKi haridusprojektide juht Arnold Rein Tatunts juuni alguses Targa Tööstuse konverentsil. Ta selgitas, milline see süsteem olla võiks.

- KVARKi haridusprojektide juht Arnold Rein Tatunts
- Foto: Raul Mee
Arnold Rein Tatunts märkis, et haridusmaastiku suur küsimus seisneb selles, mis saab siis, kui meil insenere enam peale ei tule. "See on probleem, mis on olemas juba täna. Aga mis saab siis, kui me selle probleemiga ei tegele ja mis on need konkreetsed sammud, mida saame juba praegu ette võtta, et probleem ei muutuks lahendamatuks?" küsis ta ja selgitas, kus peituvad kõik need insenerid, keda riik hädasti vajaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.