Täna toimuval veebikonverentsil tehakse kokkuvõtteid kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojektist "Baltic Sea Food", mille käigus töötati välja ärimudel, et aidata piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid äriklientidele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
"Eesti väiketootmises on viimastel aastatel toimunud suur arenguhüpe. Erinevate piirkondade kohalikud tootjad pakuvad nii traditsioonilisi kui ka uusi ja innovaatilisi tooteid, mis rikastavad Eesti tarbija toidulauda, annavad tööd kogukondadele maapiirkonnas ning hoiavad elus nii rahvuslikke retsepte kui valmistamise viise. Selleks, et Eesti restoranid kasutaksid üha rohkem kohalikku toorainet ja et kohalik toit oleks hästi kättesaadav ka kaubanduses, on vaja veelgi täiustada toidutootjate koostööd, mis aitab tootjatel pakkuda äritarbijate vajadustele ja nõuetele vastavat toodangut ning tagada tarnekindlust," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.