Keemiatööstus on Eestile sobilik ja väärtustloov tööstusala, kuna käive on suur ja vajalik inimressurss väike. Samas on hirmutav, et Euroopa roheleppe suund on võetud pigem looduskaitsele, mitte aga innovatsiooni ja investeeringute toetamisele ambitsioonikate eesmärkidega toimetulekuks, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu juht Hallar Meybaum.
Hallar Meybaum
  • Hallar Meybaum
  • Foto: Raul Mee
Keemiatööstus on hea valdkond ka seetõttu, et investeerimismahuka tööstusena ei ole see kergesti kolitav ühest riigist teise ning nii on kindlus, et ka uued tekkivad keemiaettevõtted jäävad Eestisse. Keemiatööstusele muutub üha olulisemaks kohaliku tooraine nagu põlevkivi, puidu ja fosforiidi väärindamine. Ka põlevkivi kasutamine on endiselt Eestile sotsiaal-majanduslikult ja strateegiliselt tähtis. Kuigi põlevkivist õlitootmine sõltub volatiilsest nafta maailmaturuhinnast, toodeti 2019. aastal siiski rekordilisel tasemel – 1,17 miljonit tonni – põlevkiviõli.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.07.26, 14:36
Pakendamisliini edu algab tootmisprotsessi mõistmisest, mitte roboti valimisest
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele