TalTechi emeriitprofessori Mart Mini leiutatud kopsusensor võimaldab kontaktivabalt jälgida ja analüüsida inimese hingamisprotsessi. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk ütleb, et tootel on potentsiaali ja seda võiks üle maailma müüa miljonites.

- Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk Foto: Tööstusuudised.ee
"See toode on huvitav, sest võimaldab kontaktivabalt jälgida ja analüüsida inimese hingamisprotsessi. Analüüs näitab, kuidas kopsud töötavad, kuidas toimib hapnikuvahetus ja palju muudki, mida arstidel vaja on," rääkis Arno Kolk Äripäeva raadio saates "Tööstusuudised eetris".
Praegu käib tootearendus ja testimine mitmes haiglas. "Eestis on hea partner Ida-Tallinna Keskhaigla. Minu teada on saadud kokkulepped juba mitme Euroopa haiglaga, kes hakkaksid seda enda juures testima," märkis Kolk.
Kolk usub, et tootel on potentsiaali ja see võiks inimeste ravimisel olla hea abivahend. "Potentsiaali sellel tootel on, sest karta võib, et koroonaviirused maailmast ära ei kao ja kopsuhaigusi on peale selle veel teisigi," selgitas ta.
Aga veel. Elektroonikatööstuse liidu juhi hinnangul võiks seda toota Eestis ja miks mitte müüa seda üle maailma miljonites ühikutes. "Põhimõtteliselt miks mitte, kui see protsess õnnestub automatiseerida, et neid mõõtmistulemusi saab kasutada mitmel moel, siis on potentsiaal olemas," sõnas ta ja lisas, et Eestis on mitmeid elektroonikatehaseid, kus seda tulevikus tootma võiks hakata.
Saadet "Tööstusuudised eetris" toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Leedu trügib tööstuskaardile
Saates oli lisaks kopsusensorile põgusalt juttu ka Leedust ja riigi tööstusest. Kolk ütles saates, et Leedu on viimastel aastatel oma tööstust süsteemselt arendanud. "Riigi tähelepanu on tõepoolest olnud tugevalt tööstusel. Seda on näha tööstusmessidel, kus Leedu delegatsioonid liiguvad ministri tasemel ringi ja suhtlevad tööstusettevõtetega nii autotööstusest kui ka teistest tööstusharudest. Leedu on täiesti süsteemselt üritanud tootmist enda riiki meelitada," kiitis Kolk.
Veel rõhutas Kolk, et Leedu on valinud tööstusriigi rolli ja seda on valitsuse tasemel juba aastaid toetatud. "Samuti on nad investeerinud kümneid miljoneid eurosid tööstuse digitaliseerimisse. Nende vastavad programmid on meie omadega võrreldes suurusjärgu võrra suuremad ehk nad mõtlevad ka tulevikule, et see [tööstus] oleks konkurentsivõimeline ka homme ja ülehomme," rääkis Kolk.
Kuula saadet järele siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.