Masina- ja metallitööstus sisenes kriisi heas seisus

Kuigi majanduse jahenemist kinnitasid ettevõtete erinevad näitajad juba eelmisel aastal, on masina- ja metallitööstus tervikuna käimasolevas kriisis oodatust paremini vastu pidanud.

Aprilli esimeses pooles said sektori 23 ettevõtte töötajad Töötukassa palgatoetust.   Foto: Pixabay

Hiinat tabanud haigestumiste laine kahjustas tarneahelaid juba enne, kui viirus Euroopasse jõudis. Itaaliast alanud massihaigestumine tegi ettevaatlikuks nii USA kui Euroopa ettevõtted ja turud.

Üksikute ettevõtete praegune käekäik sõltub eelkõige tegevusalast ja partneritest, sellest, kui pikaks ajaks on lepinguid sõlmitud ja milliseks on kujunenud materjalide kättesaadavus. Kui ettevõtte tööks on erinevate hangete täitmine näiteks meditsiinisektorile või sellega seotud valdkondadele, siis ilmselt oleks töökäsi ajuti juurdegi vaja.

Ent sektoris on ka neid, kelle töötajatele on valitsus 30-30-30 meetme raames palgahüvitist maksnud.

Esimene kvartal oli kerge kasv

Masina- ja metallitööstuse sektor tervikuna sisenes kriisi üsna heas seisus. Kriisi eelõhtul olid pea kõik esimese kvartali näitajad kerges kasvus, välja arvatud käive töötaja kohta, mis teist kvartalit järjest veidi kahanes – 0,2 protsenti, selgub äsja ilmunud metallitööstuse kvartaliraportist. Võimalik, et siin ongi juba tunda esimesed raskused osade ettevõtete tarneahelates, mis on piiranud tootmist.

Sektori koondkäive oli viimase nelja kvartali jooksul 2,2 miljardit eurot. See on aastataguse ajaga võrreldes küll 7,1 protsenti kasvanud, ent kui vaadata kvartalite kaupa, siis üle poole sellest kasvust andis eelmise aasta teine kvartal. Pärast seda kukkus sektori koondkäibe kasv alla kahe protsendi ning eelmise aasta neljandas ja selle aasta esimeses kvartalis on koondkäibe kasv jäänud alla protsendi.

Sama dünaamikat järgib ka käive töötaja kohta. Siingi on kõige kiirem kasv olnud eelmise aasta teises kvartalis – 3,2 protsenti. Kolmandas kvartalis on see jäänud alla protsendi ning seejärel on hakanud vähehaaval kahanema. Aastataguse ajaga võrreldes on töötajakohane käive kasvanud 3,5 protsenti ja see kasv jääb alla nii koondkäibe kui töötasu kasvule.

Telli värske masina- ja metallitööstuse kvartaliraport!

Äsja ilmunud masina- ja metallitööstuse kvartaliraporti saate soetada Äripäeva e-poest.

Keskmine palk on kõrge

Metalli- ja masinatööstuse sektoris makstav keskmine töötasu on üsna sarnane Eesti keskmisele: see on 1581 eurot ja ületab Eesti keskmist töötasu seitsme protsendipunktiga.

Suhteliselt järsult tõusis sektori keskmine töötasu eelmise aasta kolmandas kvartalis – 5,6 protsenti. Seejärel see kahanes 3,3 protsenti ning viimases kvartalis kasvas üks protsent. Kokku oli töötasu kasv sektoris 4,6 protsenti, mis jääb umbes kahe protsendipunktiga alla Eesti keskmisele töötasu kasvule.

Tööjõumaksud on aastaga kasvanud 7,7 protsenti, mis lubab järeldada, et suhteliselt kiiremini on sektoris tõusnud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate töötasu. See on ootuspärane, arvestades palgasurvet ja senist tööjõupuudust.

Sektoris oli viimases kvartalis 18 762 töötajat. See on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 2,9 protsenti. Jälgides muutusi tööjõus kvartalite kaupa näeme, et töötajate arv sektoris on igas kvartalis kasvanud umbes üks protsent. Eelmise aasta neljandas kvartalis töötajate arv kahanes 0,19 protsenti. Summaarselt tähendab see 35 töötaja võrra – sisuliselt püsis töötajate arv muutuseta.

Loe lisaks

Märkasime Äripäeva Infopangas juba esimeste eriolukorra nädalate järel, et erinevate sektorite ettevõtete uued inkassovõlad hakkasid kiiresti kuhjuma. Kriisi eel oli masina- ja metallitööstuses inkassovõlg suhteliselt väike – 107 000 eurot. Siiski kasvas selle maht eelmise kvartaliga võrreldes 105 protsenti.

Sektori ettevõtete kriisieelne maksuvõlgade TOP näitab, et eelmise kvartaliga võrreldes on maksuvõlad kasvanud viiendiku võrra, 2,2 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni. 51 maksuvõlaga ettevõttest sektoris on 24 sellised, kelle maksuvõlg on viimase kvartali jooksul tekkinud või oluliselt kasvanud – enam kui poole võrra eelmise kvartliga võrreldes.

Kriisi lõpus võime hätta jääda

Aprilli esimeses pooles said sektori 23 ettevõtte töötajad Töötukassa palgatoetust. Seda pole palju arvestades, et oma töötajatele palgatoetust saanud ettevõtteid oli kokku pea 4000 ja töötleva tööstuse ettevõtteid oli nende seas 380. Võrdluseks – enam kui miljonieurose käibega ettevõtteid on masina- ja metallitööstuses 334.

23 palgatoetust saanud ettevõttest 17 taotlesid hüvitist vähemalt 75 protsendile oma töötajatest. 16 ettevõtte töötajale makstud keskmine hüvitis oli üle tuhande euro (koos maksudega). Valdav enamik hüvitise saanutest olid masina- või metallkonstruktsioonide tootjad, aga leidus ka laevaehitajaid ja metallitöötlejaid.

Loe lisaks

Lähiajal on sektorile lisaraskuseks kujunemas tööjõuteema. Eesti oli eelmisel aastal umbes 30 000 lühiajaliselt siia tulnud võõrtöölist, neist veidi üle 7000 töötasid töötlevas tööstuses.

On juba teada, et mitmed Euroopa riigid on oma ettevõtete säästmiseks korraldanud võõrtööliste sissevedu ka suletud piiride tingimustes. Eesti pole seda seni vajalikuks pidanud. Kriisi lõppedes võib see omakorda kaasa tuua olukorra, kus Eesti ettevõtete valikuvõimalused kvalifitseeritud võõrtööliste värbamiseks on ahtamad, sest oleme konkurentsis teiste riikidega lihtsalt hiljaks jäänud.

Mõjutab ka naabrite olukord

2018. aasta andmetel oli sektori ettevõtteid saja esimese eksportija seas seitse, tuhande esimese seas 94.

Ettevõtted peavad valmis olema, et eriolukord pikeneb mõned nädalad. Arvestama peab naabrite – Soome ja Läti, aga ka Venemaa võimude tegevusega. Vähemalt Läti on seni teatanud, et tõenäoliselt pikendatakse eriolukorda mai keskpaigani. Soome kaalub exit-strateegiaid, kuid sealnegi valitsus on lõpetamisest rääkides üsna ettevaatlik.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077