Lihatööstuse HKScan Eesti juht Anne Mere meenutas töötajate streiki, mis pani ta juhina proovile.
Lihatööstuse HKScan Eesti juht Anne Mere
  • Lihatööstuse HKScan Eesti juht Anne Mere
  • Foto: Raul Mee
“See oli mu elus üks raskem periood vastu pidada ja teisi motiveerida,” tunnistas Mere.
Aastal 2017 teatasid töötajad Rakvere tapamajas, et ei olnud rahul palga ja töötingimustega. Mere sõnul üritati olukorda maha rahustada, aga olukord päädis streigiga. 30 tapamaja töötajast läks streigiga kaasa 25 inimest.
Tabas teadmatus
“See hommik oli päris karm. Kohal olid kaamerad ja keegi ei teadnud, mis saama hakkab,” lausus Mere. “Plaan oli Rakvere lihatööstus seisma panna,” oletas ta. Kuna just tapamaja on lihatööstuse töös väga oluline lüli, oli Mere jaoks kõige olulisem tapaliin käigus hoida. See õnnestus.
Streik kestis pool aastat. Kõige kurnavam oli selle aja jooksul osapooltele Mere arvates see, et kõik tahtsid lahendusi, aga seda ei tulnud ega tulnud. Samas kriis karastab, nentis Mere.
Ta tutvus oma sõnul faktidega, kuulas osapoolte arvamusi ja kujundas ettevõtte seisukoha ning võttis kokku olulised juhid, tutvustas nendele firma positsioone ja plaani.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele