Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anne Mere kriisist: see hommik oli päris karm
Lihatööstuse HKScan Eesti juht Anne Mere meenutas töötajate streiki, mis pani ta juhina proovile.
“See oli mu elus üks raskem periood vastu pidada ja teisi motiveerida,” tunnistas Mere.
Aastal 2017 teatasid töötajad Rakvere tapamajas, et ei olnud rahul palga ja töötingimustega. Mere sõnul üritati olukorda maha rahustada, aga olukord päädis streigiga. 30 tapamaja töötajast läks streigiga kaasa 25 inimest.
Tabas teadmatus
Artikkel jätkub pärast reklaami
“See hommik oli päris karm. Kohal olid kaamerad ja keegi ei teadnud, mis saama hakkab,” lausus Mere. “Plaan oli Rakvere lihatööstus seisma panna,” oletas ta. Kuna just tapamaja on lihatööstuse töös väga oluline lüli, oli Mere jaoks kõige olulisem tapaliin käigus hoida. See õnnestus.
Streik kestis pool aastat. Kõige kurnavam oli selle aja jooksul osapooltele Mere arvates see, et kõik tahtsid lahendusi, aga seda ei tulnud ega tulnud. Samas kriis karastab, nentis Mere.
Ta tutvus oma sõnul faktidega, kuulas osapoolte arvamusi ja kujundas ettevõtte seisukoha ning võttis kokku olulised juhid, tutvustas nendele firma positsioone ja plaani.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.