Läti Ülikooli teadlased on Roberts Eglitise juhtimisel töötanud välja senisest märksa tõhusama aku, ilma et suureneks tootmiskulu, vahendab Läti rahvusringhääling.

- Liitium-ioon akud on üks enimlevinud energiahoidjaid. Pildil akusüsteem, mida kasutatake lähiajal Marsil sõitva kulguri liigutamiseks.
- Foto: Reuters/Scanpix
Sealse ringhäälingu teatel on tõhusam aku Läti viimase aasta suurim teaduslik õnnestumine, mis võimaldab telefoniakudel kesta kauem ja elektriautodel sõita kaugemale.
Tasub ära märkida, et eelmisel aastal läks Nobeli keemiapreemia samasse valdkonda – liitiumioonakude arenduse eest said tunnustuse John Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino.
Eglitise sõnul on praegu turul saadavad akud 4voldised. Akuturu suuruseks hindab ta 250 miljardit dollarit aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läti teadlaste akud on turul saada olevatest võimsamad. "Me oleme esimesed maailmas, kes näevad võimalust luua uus 5voldine aku, kasutades 5voldist katoodmatjerali Li2CoMn3O8. Selle materjali majanduslik mõju on üüratu," märkis Eglitis.
Läti teadlased on teoreetiliselt tõestanud, et suudavad luua akud, mis hoiavad 20 protsenti rohkem energiat, ilma et suureneks tootmiskulu.
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.