Gerli Ramler • 23 jaanuar 2020

Tööstuse TOP: ladvik üllatavalt mitmekesine

Koondades 2018. aasta tulemuste põhjal kokku kõik Äripäeva TOPide tööstusettevõtted, selgus, et esimesteks olid end murdnud tegijad väga erinevatelt aladelt – laevaehitajast ja puitmajatootjast kuni keemiatööstuse, robootikaarendaja ning masinaehitajani.

Töösturid tegid ilma ka edukamate ettevõtete TOP 100s: rändkarikaga tänavuse TOP 100 edukaimad, tööstuse koond­edetabeli 3. kohal oleva NPM Silmeti juhatuse liige Andrei Katsuba (vasakul), 2. kohale tõusnud Cleveroni juht Arno Kütt (paremal) ning võitja, LTH-Baasi juht Anton Maljugin.  Foto: Andras Kralla/Äripäev

Esikoha omaniku laevaehitus- ja remondifirma ASi LTH-Baas juhatuse liikme Aleksandr Maljugini hinnangul on raske välja tuua ühte kindlat heade tulemuste põhjust, kuid kõige olulisemaks peab ta oma valdkonna, klientide ja konkurentide tundmist ning kvaliteedi hoidmist.

Mulluseks märksõnaks oli tema sõnul tööjõu kallinemine, mis pani muudatustega kiiresti kohanema, et kvaliteetne tööjõud minema ei voolaks.

LTH-Baasis töötas 2018. aasta lõpus seisuga üle 450 inimese, mis tänaseks on mitmesaja võrra kasvanud. Mullu 20. tegevusaastat tähistanud ettevõte tegeles 2018. aastal põhiliselt suurte laevaehitusprojektidega Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Soomes. 2019. aasta kohta möönab Maljugin, et ettevõttel on läinud hästi.

Cleveroni globaalne vaade

Teisele kohale platseerunud robootiliste pakiautomaatide innovatsiooniliider Cleveron AS keskendus 2018. aastal globaalse turuhaarde suurendamisele. Selle peamiseks põhjuseks on e-kaubanduse kasvust tulenevad väljakutsed nagu kaubanduspinna ja tööaja kokkuhoid, mis mõjutavad kaupmehi kõige tugevamini.

Tööstuse TOP 15:

1. LTH-Baas AS

2. Cleveron AS

3. NPM Silmet OÜ

4. Module Tech OÜ

5. Hekotek AS

6. Orica Eesti OÜ

7. Viru Keemia Grupp AS

8. ETS Nord AS

9. Astel Modular OÜ

10. Silvano Fashion Group AS

11. Kunda Nordic Tsement AS

12. Fenestra AS

13. Estonian Cell AS

14. Formo Metallmööbli OÜ

15. JTK Power Finmec Estonia AS

Tutvu täispika TOPiga Äripäevas.

Ettevõte investeeris 2018. aastal 6,5 miljonit eurot, suurim investeering oli Viljandis asuva arendus- ja tootmishoone laiendamine 3000 ruutmeetrilt 10 500 ruutmeetrini. Cleveroni juhi Arno Küti sõnul annab see palju paremad tingimused arendustööks, partnerite koolitusteks ja koosteks ning võimaldab veelgi enam kasvada.

Kütt nendib, et heade tulemuste taga on eelkõige suurima kliendi Walmartiga seotud müügitegevused. Ka 2019. aasta läks Cleveroni jaoks ootuspäraselt: juurde tuli kliente maailma eri otstest ning suurt rõhku pöörati arendustööle, millega on seotud umbes pooled Cleveroni 230 töötajast.

Kuna IT- ja tehnoloogiaalade spetsialiste on Eesti tööjõuturul vähe, mõjutab see ka Cleveroni, kes keerulisest olukorrast väljatulemiseks rajas koostöös Mainoriga Cleveroni Akadeemia õppekava, kus koolitatakse välja robootikatarkvara arendajaid.

Edu tõi haruldaste metallide nõudlus

Kolmanda koha omanikuks osutus haruldaste metallide ja muldmetallide tootja NPM Silmet OÜ, kes võitis muide ka Keemiatööstuse TOPi. Ettevõtte peadirektori Raivo Vasnu sõnul soosisid häid tulemusi haruldaste metallide nõudlus ja kõrge hind maailmaturul. Keemiasektori peamised märksõnad olid nii 2018 kui ka 2019 roheline energia, puhas õhk ja elektrifitseerimine ning seda nii tootmise korraldamise poole pealt kui ka klientide vajadusi arvestades.

Ettevõte lõpetas mullu katalüsaatorikomponentide tootmise laiendamise ning optimeerib olemasolevaid tootesarju, et konkureerida kõrgtehnoloogiliste toodete sektoris. See peaks Vasnu prognooside kohaselt tuntavalt kaasa aitama tootmise kasumlikkuse tõusule.

NPM Silmeti tooteid kasutavad oma tootmises olulise komponendina paljud tehnoloogiasektorid, sealhulgas olmeelektroonika, arvutite ja võrkude tootjad, puhta energia ja sideettevõtted, transpordi-, tervishoiu-, riigikaitse- ning keskkonnakaitsevaldkond. Sillamäe linna suuruselt kolmas ettevõte ekspordib oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse (34% müügikäibest) kui ka kolmandatesse riikidesse (66% müügikäibest).

Module Tech kavandab uut tootmishoonet

Tulemuste järgi koondedetabelis neljanda koha haaranud kokkupandavaid puitehitisi valmistav Module Tech OÜ teenis 2018. aastal 12,6 miljoni suuruse käibe juures kasumit 2,4 miljonit eurot. Aasta varem olid need numbrid 9,4 ja 1,4 miljonit.

Ettevõtte esindajad seekord kommentaare jagada ei soovinud, kuid mullu aprillis ilmus Äripäevas artikkel teemal, kuidas Module Tech plaanib sügisel avada Tallinnas uue tootmishoone. Module Tech on 2006. aastal loodud moodulmajatootja, mille omanikuks on Norra kapitalil põhinev kontsern, Norra üks suuremaid moodulmajade tarnijaid Wexus Gruppen A/S. Module Techi moodulmajad on valmistatud peamiselt Eestis toodetud materjalidest ning kasutuseks eelkõige kontori-, kooli- ning elumajadena.

Ettevõtte juhtkond märkis 2018. aasta majandusaasta aruandes, et aasta eesmärgiks oli tootmisliini parendamine, sellega tootmisefektiivsuse tõstmine, samuti endiselt koostöö arendamine edasimüüjatega nii Norra kui ka ülejäänud Skandinaavia turul. Aasta 2019 põhieesmärgiks oli märgitud endiselt tootmisliini parendamine, kvaliteedikontrolli ning logistika valdkondade arendamine ning sellega seonduvalt tootmisefektiivsuse tõstmine, samuti koostöö arendamine edasimüüjatega. 2019. aasta käibeks prognoositi 13 miljonit eurot.

Laienemisplaane pole Eestis mõtet teha

Viies koht kuulus masinaehitusettevõttele Hekotek AS, mille juhatuse esimehe Heiki Einpauli sõnul võib öelda, et tänases majandussituatsioonis nii puidu- kui ka masinaehitussektoris enam emotsiooniinvesteeringuid ei tehta. “Kuna oleme suutnud oma kaubamärgi maailmas väga erinevates kohtades tuntuks teha, siis loodame, et kui kriisid tulevad lokaalsed, veame välja. Aga tööjõust tingituna pole laienemisplaane Eestis enam mõtet teha.”

Hekoteki head tulemused johtusid Einpalu sõnul heast meeskonnast, õigetest otsustest ja tavast, kuidas tööd tehakse.

“Kuna tegeleme projektibisnessiga, ei ole aastad tingimata vennad. Projektides, mis kestavad pea alati rohkem kui üks aasta, ilmnevad vead ja ülekulud enamasti mitte projekti projekteerimise ja valmistamise etapis, vaid selle käivitamisel. 2018. aastal oli meil mitu suurt objekti, milliste käivitused jäid sellesse aastasse. Efektiivsust saab alati tõsta, aga meie juhul ainult protsentides, mitte kordades, ning ekstensiivne laienemine on võimalik ainult Eestist väljaspool. Ka Eesti valitsejate maksudega mängimine ei lisa investoritele mingit usaldust – kõik arutavad, et milline segadust tekitav seadus on järgmine.”

Kuuenda koha ettevõtteks on Viru Keemia Grupp, mis jõudis 2018. aastal eelnenud aasta 5,8-miljonilisest kahjumist 26,9 miljoni euro suurusesse kasumisse ja kasvatas müügitulu kolmandiku võrra, 209 miljonini. “Kuna suurema osa meie käibest moodustab õlide müük, siis kontserni finantstulemusi mõjutab kõige enam just globaalsel õliturul toimuv. Samuti avaldas üldine majanduskeskkond positiivset mõju nii majandus- kui ka tootmistulemustele,” selgitab kontserni juhatuse esimees Ahti Asmann. Peale õlimüügi toetavad kontserni tulemusi ka elektri- ja soojusenergia müügimahud ning kasvav huvi grupi keemiatoodete vastu.

Suures pildis ei erine VKG olukord teistest tootmisettevõtetest: “Mingil määral mõjutab meid palgasurve ning keskmise brutokuupalga hoogne kasv, ületades keskmist majanduskasvu juba seitsmendat aastat järjest. Samas pole turul vajalike naftakeemia alaste teadmiste ja haridusega spetsialiste ning kahjuks ei valmista Eesti ülikoolid ka neid ette. Oleme sõlminud koostöölepingud mitme rahvusvahelise ülikooliga, kelle õppekavades on sellised erialad olemas,” ütleb Asmann, kelle sõnul on pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks oluline töötada nutikal, keskkonda säästval ja ühiskonnale aktsepteeritaval moel.

Seitsmenda koha omaniku, ventilatsiooniseadmete ja -tarvikute tootja ETS Nord ASi juhatuse esimehe Urmas Hiie sõnul oli ettevõtte 2018. aasta suurimaks ühekordseks saavutuseks Soome juhtiva ventilatsiooniseadmete tootja Recair OY ost Rootsi Indutrade AB grupilt. Üldises mõttes olid aga sektori peamised märksõnad ehitusmahtude kiire kasv ning tööjõu ja materjalide kallinemine.

Hiie prognoosib ETS Nordile 2019. aastaks 25% suurust kasvu, millest suur osa tuleb Soomest ning mujalt Skandinaaviast. Suuremate investeeringutena on ettevõttel teoksil Tallinna tootmise laiendus, kus investeeritakse uutesse tehnoloogiatesse ligi neli miljonit eurot ja Soomes eraldiseisva hooldusgrupi väljaarendamine ETS Nordi müüdud seadmete käivitusabiks ning garantiihoolduseks. Vaatamata ebakindlale poliitikamaastikule on ETS Nordil olemas strateegiline plaan järgmise kolme aasta jooksul ühendada oma väärtusahelasse digitaalsel kujul kogu ventilatsioonisüsteemide valmistus- ning ekspluatatsiooniprotsess alates projekteerimisfaasist kuni utiliseerimiseni.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077