Autor: Kaisa Gabral • 30. oktoober 2019

Anne Mere ei vasta küsimusele, kas nad Soormiga tänaval teretavad. "Me olime ju pikalt kolleegid, ühise Baltikumi tulemuse eest väljas väga pikki aastaid. Et selles mõttes jah, ongi nagu suhteliselt raske seis."

Mis on olnud sinu jaoks juhina siiamaani kõige suurem väljakutse?

Ma arvan, et üks raske periood oli meie streik Rakveres, mis kestis väga pikalt. Algas 2017 oktoobris ja lõppes 2018 aprillis. Vahepeale jäi väike jõulurahu ka, aga üldiselt ta oli päris kurnav.

Mida selline streik või töötajate aktsioon ühelt juhilt nõuab?

Kui on kriisiolukord, mida see ikkagi kindlasti oli, siis ikkagi otsustus ja vastutus langeb just juhile.

See nõuab selget arusaama ja plaani, kuidas sellistest olukordadest välja tulla, ja selle kommunikeerimist kõikidele töötajatele, koostööpartneritele – nii klientidele kui ka põllumajandustootjatele.

Meil on tegelikult ju suur tegevusvaldkond, streigi mõju ulatus kindlasti nii meie enda farmideni kui ka meie koostööpartnerite omadeni. See nõudis väga palju korraldamist, sest linnud ja loomad kasvavad ju iga päev ja on ette nähtud teatud rutiinid. Ei ole nii, et me keerame lihtsalt valguse kustu ja ongi kõik.

Kui palju sa tagasi vaadates selles olukorras said asjad lahendada nii, nagu sa ise tahtsid, ja kui palju pidid omanike soovide järgi talitama?

See streigi teema ei olnud ainult Eestis. Kuna me oleme börsiettevõte, tegutseme eri turgudel, pidin ikka käima ka Soomes ja Rootsis nii meie ametiühinguinimestega rääkimas kui ka sealsete keskliitudega. See oli ülepiiriline ja see eeldas koostööd ja samu põhimõtteid kontserni tasandil. Ma arvan, et meil oli emaettevõtte personaliosakonnaga väga hea koostöö. Ja kindlasti Skandinaavias on sellealane kogemus oluliselt suurem kui meil siin.

Aga vastus küsimusele, et pigem siis ikkagi kontserni suunitluste järgi?

Ei saa nii öelda, pigem ikka kohalikud otsused. Aga ilmselgelt see ei olnud nii lihtne, sest kõik, mis me siin teeme, mõjutas ka Soome-Rootsi tegevust.

Tunned sa, et see asi lahenes õiglaselt kõigi suhtes?

No ütleme nii, et tagantjärele ma ei oskaks midagi paremini teha.

Sellest on nüüd juba tükk aega möödas, nüüd on igatahes töörahu. Me tegime teatud muudatusi nii juhtimises kui ka kommunikatsioonis ja ma usun, et asjad on läinud ikkagi väga palju paremuse suunas.

Mida sa ideoloogiliselt arvad sellisest vormist nagu streik – kui töötajad kogunevad näiteks ametiühingu taha, nõuavad midagi, mis võiks nende arvates parem olla?

Ma arvan, et ettevõtte sees peaks ikkagi suutma lahendada probleeme ilma selliste radikaalsete meetoditeta.

PANE TÄHELE!

Rakvere Farmid AS juhatuse liige, algtootmisdirektor Kaupo Ojavee esineb konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2020“ teemal sea-, veise- ja linnukasvatuse arengusuunad aastal 2020.

Konverents toimub 26. novembril 2019 V SPA HOTEL konverentsikeskuses (Riia mnt. 2 Tartu).

Konverentsil võtavad sõna sektori arvamusliidrid, kes räägivad oma nägemusest sektori tulevikust, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest. Tule kuulama mida on ettevõtjail ettevõtjaile öelda!

Lisainfot konverentsi kohta leiad SIIT.

Ega ma siiamaani täpselt tea, kus meil see streik seal alguse sai ja mis need tegelikud põhjused on, ja ei taha sel teemal arutlema hakata või pole nagu mõtet. Kuid peaks püüdlema selle poole, et sääraseid kriisiolukordi ei tuleks. See eeldab töötajatega aktiivset kommunikatsiooni. Praegu ma näen, et meil on see hea. Kindlasti on arenguruumi, aga meil on hea koos koostöö ja dialoog töötajate esindajatega kogu meie väärtusahela lõikes. Kuulame, mida saaks paremini teha, ja omalt poolt siis ka viime ellu asju.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.