Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame
Eesti toidusektori 2019. esimene poolaasta näitab mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.
„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp pressiteate vahendusel. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga on lisandväärtuse kasv 14%, millega oleme 50% peal Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.
Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.
Müügitulu kasvas 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.
Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu soodustas sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.
Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aastaga esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeris joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.
Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – alates maamaksust, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.
„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks Euroopa turule on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turule. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida teeb täna 23% Eesti toidutootjatest.
Tulevik on nagu maa, mida pole kaardil
„Lihatoodangu maht on suurenenud - see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta.
Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.
Hetkel kuum
Eestlane tootjaid rikkaks ei söö
Pagari- ja leivatööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane ei söö rikkaks tootjaid, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid.
„Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam ootab personaalsust ja uusi, huvitavaid maitseid ja koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid, mis annavad teada külmaahela katkemisest või toote tarneahelaga seotud infot.
Aktsiisilangus tõi Soome turistid tagasi
„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sealhulgas pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha mitte ainult alkoholile, ehk valitsuse otsuse mõju on positiivne Eesti majandusele tervikuna,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu sellele riigile laekuvad aktsiisid ning langust tunnevad ka tarbijad, sest see kajastub juba jaehindades.
Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liige Indrek Kasela sõnul on nende peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse oma farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“ ütles Kasela. „Kui maailma rahvastik kasvab, suureneb nõudlus kestlikult toodetud valguallikate järgi ja seda saab rahuldada samal viisil kasvatatud kalaga,“ selgitas ta.
Seotud lood
Maikol on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab ettevõtja oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Enimloetud
1
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele