Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektroonikatööstus pole Kert Kingo tööga rahul
Valdkondlike töögruppide külmutamine, ekspordi ja majanduskasvu unarusse jätmine, võõrtööjõu kasutamisele seatud piirangud, teadusrahastuse kärped ja ettevõtete kasvav maksukoormus on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu hinnangul riigi poolt äärmiselt destruktiivsed sammud - nii elektroonikasektori vaates kui laiemalt.
"Alates uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminisitri saabumisest on lõppenud ära meie tööstussektori töörühmad, milles püüdsime leida lahendusi nii majanduskasvu- ja arengu jätkuks, ekspordi turgutamiseks kui ka järelkasvu tagamiseks valdkonnale. Otsustesse, mis aga vastu võetakse, ei kaasata tööstuse esindajaid ja nii sünnibki, et puudub konkreetne valdkondlik arenguplaan või tekivad uued piirangud - näiteks võõrtööjõu värbamisel - samas kui püsib tööjõu puudus," kirjeldab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Richard Pukk Eesti tööstuspoliitika “Tööstus 2030” väljatöötamise ja arengugruppide peatamise tagajärgi.
Puki sõnul on kahetsusväärne, et riigi poolt järjest vastu võetud otsused ja planeeritavad sammud ei soosi majanduskasvu, vaid justkui meelega oodatakse, et majandus “külmuks” ning laual olevate probleemidega ei peaks enam tegelema.
Elektroonikasektor, sh nii arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete kui ka elektriseadmete tootmine, on aga Puki sõnul globaalses kasvutrendis ning “külmumise” märke siin kindlasti näha ei ole. Sealjuures ei toodeta Eestis mitte odavat laiatarbekaupa, vaid eelkõige suure lisandväärtusega ja keerukat professionaalset elektroonikat auto-, raudtee-, lennunduse ja tööstussektorile.
"Eesti toodangut ja teenust hinnatakse rahvusvahelisel maastikul ja seda näitavad nii meie kasvanud tööjõukulud kui ka kasvav lisandväärtus. Meie ettevõtted on investeerinud kasvu suure hulga raha, olles siin tegutsemise ja riigi kavatsuste suhtes positiivselt meelestatud. Paraku on elektroonikasektoris tegutsejatel täna äärmiselt ebakindel tunne, sest otsused ei soosi jätkusuutlikku tegutsemist, sünnivad üleöö ja nende taust on meile täiesti arusaamatu," selgitab Pukk elektroonikute olukorda.
Pukk tunnustab liidu poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kelle mitme ministri käe all on seni toimunud konstruktiivne koostöö valdkonna ekspertide ja poliitikute vahel. “Tegemist on olnud heade algatustega valdkondliku arengu tagamiseks, probleemide arutamiseks ning lahenduste väljapakkumiseks. Ka siis, kui on tekkinud sisulisi vaidlusi, on see parem kui mitte midagi, sest annab võimaluse probleemidele koos ühiselt lahendused leida,” märgib ta, kuid tõdeb, et omavahelist koostööd oleks võimalik alati edasi arendada.
Nii elektroonikasektori kui ka kogu Eesti tööstussektori arengu jätkumiseks näeb elektroonikatööstuse liidu volikogu juht vajadust kutsuda tagasi ellu töörühmad, kellega koos arenguvajadusi analüüsida ja neist johtuvaid muutusi ellu viia. "Poliitika, mis mõjutab nii üht meie kasvavat majandussektorit kui ka kogu majandust ja eksporti laiemalt, on tarvis viia ellu koostöös sektori osapooltega - olgu nendeks ettevõtjad või haridus- ja teadusasutused," rõhutas Pukk. “Kui Eesti näeb end tööstusriigina, siis peaks just tööstuspoliitika olema aluseks teiste poliitikate väljatöötamisel. Ja mitte vastupidi.”
Täna on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu juhi Otto Richard Puki sõnul Eesti elektroonikatööstuses üle 250 ettevõtte ja 12 000 töötaja, kelle käive on ühtekokku 2,1 miljardit eurot, mis on viimase aastaga tõusnud üle 5%. Kogu toodangust 85% eksporditakse (ainuüksi 2019. aasta II kvartalil tähendas see enam kui 460 mln EUR) ning ühtekokku moodustab elektroonikatööstus 24% Eesti tööstuse ekspordist.
Eesti Elektroonikatööstuse Liit on kaasaegselt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate start-upide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid ja aitab luua innovatsiooni Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele