Keskmise palga tõus näitab ühelt poolt tööjõu kvalifikatsiooni ja tootlikkuse tõusu, kuid teisalt jätkuvat nõudlust turul, mis aitab tööandjatel üha kõrgemat palka maksta, leidis masinatööstuse Hekotek juht Heiki Einpaul.

- Hekoteki juht Heiki Einpaul märkis, et palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele.
- Foto: Andras Kralla
Einpaul loodab, et Eesti palgaralli jätab kohalikele ettevõtetele rahvusvahelistel turgudel konkureerimisevõimaluse alles. „Palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele. Seega võime maksta ka 3000 kuus, kui keegi tehtud töötunnid turul ikka kinni maksab,“ toonitas Einpaul.
Tema hinnangul on Eesti ettevõtete konkurentsi tagamisel oluline roll ka valitsusel ja riigiametitel. „Välisturge väike Eesti väga ei mõjuta. Sestap mida majanduslikult rumalam on meie poliitika ja mida ebaratsionaalsemad on meie riigiametid, seda väiksemat palka suudavad meie ettevõtted oma töötajatele maksta,“ arvas Einpaul. „Töötajad võivad lõpuks tahta ükskõik mida – kui ettevõtetest mahlad väljas, on kõik kuival,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töötleva tööstuse keskmine brutopalk tõusis 2019. aasta teises kvartalis aastaga 7% 1354 euroni, teatas statistikaamet. Mäetööstuse brutopalk kerkis samal ajal 2,7% 1658 euroni.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.