Kuidas tehisintellekt logistikut aitab?

Tehisintellekt on tulevikulogistika paratamatu osa, kuid selleks, et see hakkaks toimima globaalselt, peavad nii tarkvaraettevõtted kui riigid ületama üksjagu erinevaid väljakutseid.

Riho Vedler tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil.  Foto: Urmas Kamdron

Infotehnoloogiaettevõtte Intepia arendusjuht Riho Vedler rääkis märtsis toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil sellest, kuidas tehisintellekt saab logistikuid aidata ja millised on arenguetapid, enne kui tehisintellekti kasutamiseni jõutakse. Samuti selgitas Vedler, mis tagab ettevõtetel edu digitaliseerimisel ja tehnoloogias.

“Kui vaadata tänapäeva maailma, siis üha rohkem teenuseid ja tooteid on võimalik ühendada pilve. Näiteks tõukerattad, printerid, mobiiltelefonid, laosüsteemid või targad kodud – see pole meie jaoks enam mingi uudis,” rääkis Vedler ettekande sissejuhatuses.

“Pilved saavad infot vahetada üle interneti. Kui pilvedesse ühendatud ressurssi ja teenust kasutada ühise eesmärgi nimel, siis olemegi jõudnud Tööstus 4.0 vaatesse,” selgitas Vedler ja küsis seejärel, mis on siis Tööstus 4.0 eesmärk. “Globaalsete ressursside kasutamine,” märkis ta ja kirjeldas seejärel pilvede ja infovahetuse arenguetappe.

Esimene etapp on üks pilveteenus, kus info on tsentraliseeritud ja teenuse kiirus sõltub ühenduse ja pilveteenust pakkuva serveri riistvara kiirusest. “Samas on see süsteem kõrge riskiga, kui pilv satub küberrünnaku ohvriks. Väga lihtne näide on siin firma kodulehekülg, mis asub pilves või serveris ja külastajad saavad seda kasutada,” lisas ta.

Teises etapis vahetavad pilved infot kokkulepitud standardi alusel. “Näiteks, kui Eesti firma saadab e-arve Soome kliendile, siis kuidas see välja näeb? Saatja paneb arve üles Eesti e-arvekeskusesse. Eesti ja Soome arvekeskused vahetavad standardiseeritud infovooga infot ja Soome klient saab arve kätte.”

“Ja etapp kolm. Tundub imelik, kuidas see standardiseeritud infovahetus nüüd ühel hetkel kitsaks jääb. Üks variant, mis teisest etapist tulevikus edasi hakkab arenema, on see, et pilved hakkavad omavahel suhtlema,” selgitas Vedler. Pilvede omavahelise suhtlemise selgitamiseks võttis Vedler appi taas ühe näite. Eesti firma soovib saata e-arvet Norra kliendile ja paneb arve üles Eesti e-arvekeskusesse. Tekib probleem: Eesti e-arvekeskuses ja Norra e-arvekeskus ei suuda omavahel suhelda.

“Neil puudub standard, millega infot vahetada. Selle peale küsib Eesti e-arvekeskus üle interneti, kes saab aidata konverteerimisega. Selle peale ütleb Saksa e-arvekeskus, et jah, ma saan sind aidata ja palun saada see fail mulle – vahendan konverteerimist. Ülesanne lahendatud,” jätkas Vedler.

Infot on liiga palju

Globaalsete ressursside kasutamine toob Vedleri sõnul kaasa ka probleeme. “Infot on keskkonnas liiga palju. Meil on andmed planeerimisel, tootmises, laos, logistikas – mis iganes süsteem toodab andmeid päris palju. Ettevõtete jaoks tähendab see seda, et neil on päris palju valikuid,” jätkas Vedler.

Vedler selgitas, et iga ettevõtte jaoks on alati küsimus, milline valik on minu jaoks parim, kasumlikum, jätkusuutlikum? Sellisel juhul tuleb appi juba Tööstus 5.0 ehk inimese ja tehisintellekti koostöö.

“Missugused on arenguetapid logistikas, kuni me jõuame tehisintellektini? Võtame näites fookuse kitsalt logistikale. Esimene etapp ehk logistika kui protsesside haldaja ja kontrollija. Teises etapis jääb logistika täpselt samadesse ülesannetesse, kuid tehis-intellekt saab olema logistiku nõuandja või assistent. Kolmandas etapis hakkab tehisintellekt logistikuga koostööd tegema,” kirjeldas Vedler ja lisas, et eesmärgiks on logistiku säästmine rutiinist. “Selles sektoris on väga palju rutiinset tööd, mida tuleb igapäevaselt teha. Samas on võimalik neid süstematiseerida ja infot vahetada.”

Kuidas tehisintellekt aitab?

Tehisintellekt saab logistikut aidata näiteks optimaalse teekonna valimisel. “Kui ettevõte tahab oma kaupa punktist A punkti B viia, siis tehisintellekt annab logistikule ette võimalikud teekonnad, kiireimad, odavaimad, keskkonnasäästlikumad teekonnad. Väga lihtne oleks Google Mapsis märkida ära punktid ja vajutada “optimeeri” ning süsteem arvutab kohe välja, kuidas oleks autojuhil või transpordivahendil liikuda. Kui näiteks firma tahab Prantsusmaalt kaupa Eestisse saata, siis võib-olla on otstarbekam saata hoopis läbi Türgi, sest seal on laod odavamad?”

Veel rääkis Riho Vedler ettekandes sellest, kuidas võiks tulevikus teenused ja ressursid vajajateni jõuda. “Üks võimalus on hakata tulevikus kasutama börse ehk teenused ja ressursid jõuavad börsile, kus neid on võimalik osta ja müüa,” pakkus ta välja võimaliku stsenaariumi.

Mis tagab edu digitaliseerimisel?

Riho Vedleri sõnul on kolm asja, mis aitavad ettevõtetel olla edukad digitaliseerimisel ja tehnoloogia kasutamisel.

“Esiteks tuleb hoida protsessid ja kontseptsioonid nii lihtsana kui võimalik. Palun lihtsustage oma skeeme, võtke liigsed asjad välja, võtke üks fookus,” rõhutas Vedler ja kutsus saalisviibijaid üles vältima keerulisi skeeme. Ta lisas, et on väga palju näinud olukordi, kus ettevõtted on oma protsesside kirjeldamiseks loonud keerulisi struktuure.

Teine oluline asi on koostöö ja usaldus ning seda ka konkurentidega. “Konkurentidega tuleb hakata uues maailmas koostööd tegema. Näiteks kui Schenkeri auto võtab Saksamaal kauba peale, toob selle Eestisse, laadib maha näiteks DSV laos, siis selge on see, et info selle kauba kohta peab liikuma Schenkerist DSVsse.”

Kolmas oluline asi on kõrge töökindlus.Vedleri sõnul on viimasel ajal palju hakatud rääkima ka kolme nurga ja nelja nurga mudelitest. “Kui logistikaettevõtetest mõni otsustab, et tahab protsessid outsource’ida ja ei taha ise tegeleda, sest tegemist ei ole firma fookusega, siis täna on turul kahte tüüpi teenusepakkujaid. Esimene on kolme nurga mudel, kus teenusepakkuja on veidi nagu monopoli seisuses – tema vahetab infot nii saatja kui saajaga.

Teine on see, kus teenusepakkujaid on rohkem ja siin toimub info vahetamine pilvede vahel. Kui valite koostööpartnereid, siis kolme nurga mudel ei ole jätkusuutlik – seda on näidanud aeg, kogemused. Puudub konkurents ja kliendid on ühest teenusepakkujast sõltuvad,” hoiatas ta.

MIS TOIMUS?

Pärnu Tarneahelakonverents 2019 “Hoogne teekond”

Aeg ja koht: 21.–22. märts, Pärnu Kontserdimaja.

Esinesid: Finnair, BLS Logistics, Salvest, LSG Sky Chefs, Pipelife Eesti, Iglucraft, Radius Machining, Columbus Eesti, Baltic Logistic Solutions, Ericsson, Maxima Eesti, Glamox SPL, STACC, Intepia, Nefab Packaging, TREV2, COMODULE.

Peaesinejad: tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan ning ettevõtja Joakim Helenius.

Pärnu Tarneahelakonverents 2020 toimub 2.–3. aprillil Pärnu Kontserdimajas. Programmiga saad lähemalt tutvuda SIIN!

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077