Autor: Pille Ivask • 25. aprill 2019

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt küsis klaster 600 000 eurot toetust. Samas nentisid kolmapäeval Tallinna lennujaama kogunenud klastri liikmed, et valdkondlik liit oleks loodud selletagi. Klastri eesmärk saab olema nii Eesti tutvustamine kui ka valdkonna üldisem kasvatamine: aastaks 2023 võiks lennunduse osakaal SKPst tõusta praeguselt 3 protsendilt 5protsendini.

Klastri üks liige, lennukihooldusfirma Magnetic MRO juht Risto Mäeots loodab, et ehk õnnestub tulevikus Eesti ettevõtetel osaleda ka suurtes lennuhangetes, mis seni mööda on läinud. Näiteks avati Poolas hiljaaegu lennukimootorite hooldusbaas, Airbusi komposiitmaterjalidest lennukidetailide tehas pandi püsti aga Taanis. Kummalgi hankel Eesti ei osalenud. "Hankes osalemine ja kaotamine on mõistetav. Aga see, et me isegi ei teadnud selle hanke toimumisest, on juba kriminaalne," ütles ta.

Tehas Eestisse

Kas klaster võiks olla piisavalt võimekas, et siiagi mõni tehas meelitada? „See on täiesti tehtav, Euroopa mastaabis on olnud mitu tootjate hanget, kus me pole riigina osalenud,“ viitas Mäeots, et nüüd võiksid asjad muutuma hakata. Klastri ülesanne on tõmmata tootjate tähelepanu Eesti turule, näiteks selgitada, missuguseid võimalusi siin suurfirmadele pakutakse.

Loe pikemalt Äripäevast.